Konkurentsivaim -> Igaüks proovis olla teistest parem. - põletamata tellistest (rahvakoosolekul, riigiasjades, lahinguväljal) - nelinurkne siseõu 3. Korraldati pidulikke õhtusööle (sümpoosionid), et rahvast - andreion * ,,meeste ruum" kreeka keeles ühendada. *kõige esinduslikum ruum * koguneti andreionisse * külalistetoa otstarbega * naised enamasti ei osalenud * paiknes õue tänavapoolses lüjes * lauldi, kanti ette luuletusi, tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti 7. Maaelanikud linnaga tihedalt seotud kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle (polise äärealad- käisid turul, rahvakoosolekutel ja jumalatele
Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauka ja kala, mida söödi nii soolatult, värskelt kui ka kuivatatult. Liha söödi põhiliselt jumalatele ohvreid tuues. Joodi kitse- ja lehmapiima, peamine jook oli aga tublisti lahjendatud vein. Sümpoosionid oid kodused pidusöögid. Külalised kogunesid sõpruskonna ühe või teise liikme majas andreionisse, kus heideti lavatsitele. Naised sümpoosionites enamasti ei osalenud. Hea ja parema söömise/joomise kõrvalt aga tehti sümpoosionitel ka tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid jne. 8. Sport oli aristokraatide igapäevane tegevusala. Sporti tehti alasti ning seetõttu kutsuti spordiväljakut ja sealseid ruume gümnaasioniks. Kõige tähtsamaks võistluseks olid olümpiamängud, mida peeti iga nelja aasta tagant Zeusi auks. Osaleda tohtisid vaid hellenid
Toidust : puu-ja köögiviljad, eriti küüslauk ja kala. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis: Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem. Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad, ja suure määral aitasid sõpruskondi liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid. Külalised kogunesid andreionisse, kus laisklesid lavatsitel ainult mehed. Lavatsite ees olid lauad toiduga, ruumi keskel laia suuga veinisegamisnõu kraater. Seltskonda lõbustasis pillimängijad ja tantsijannad. Abielu ja perekond: Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Naiseks mindi murdeea lõpus. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid
Aristokraatlik eluviis Kreeka tsivilisatsioon avaneb meile eeskätt aristokraatide pilgu läbi ning seega on ka nende igapäevane elu meile lihtkodanike omast märgatavalt paremini tunda. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel vöistlevad aristokraatlikud söpruskonnad. Suurel määral aitasid söpruskona liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid (koosjoomingud). Külalised kogunesid söpriskonna ühe liikme majas andreionisse, kus heitsid piki sinaääri asetsevale lavatsile. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised ei tohtinud seal olla. Lavatsiteeette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele laia suuga veinisegamisnöu kraater. Orjad kandsid neile tidud, joogid ette, oli pillimängjad ja tantsjannad. Sümpoosionitel tehti tähtsaid poliitilisis plaane ja sölmiti vastastikkuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu-
täiendamisele ja oma mõtete avaldamisele. Kogu kreeka kirjasõna pärineb aristokraatide sulest ja sellepärast ei teata lihtkodanike elust palju. Aristokraatias oli juurdunud konkurentsivaim igaüks püüdis olla teistest parem, mis tõi kaasa konflikte. Kujunesid omavahel võistlebad sõpruskonnad, kes üksteist toetasid ja koos aega veetsid. Tekkisid sümpoosionid ühised kodused pidusöögid. Koguneti andreionisse, heideti pikali ja söödi-joodi ja tehti kokkuleppeid ja vaieldi maailmaprobleemide üle. Neid teenindasid orjad ning kohale olid kutsutud pillimängijad ja tantsijannad. Naised selles ei osalenud. Sport Ilusat lihases keha hinnati sama palju kui teravat vaimu või poliitilist edukust ning spordist sai igapäevane tegevusala. Sporditi alasti. Väljakut nimetati gümnaasioniks. Lisaks trennile jagasid seal õpetlased noortele tarkust ning mõnedest gümnaasionitest said nii ka hariduskeskused
Aristokraatlik eluviis Nad etendasid ühiskonnas olulisimat rolli. Neil oli aega tegeleda mõtlemise ja enda arendamisega. Aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem, mis tõi sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevate aristokraatide sõpruskonnad. Suurel määral aitas sõpruskondi liita ühised kodused pidusöömingud sümpoosionid. Külalised kogunesid sõpruskonna liikme majas andreionisse (meeste ruumi), kus heitsid lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Ruumi keskel oli laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sümpoosionidel tehti tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid. Sport Ilusat lihaselist keha hinnati peaaegu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Kreeklased sportisid alasti, seetõttu
annaabi.ee 
