käske/andmeid enne järgmise osa täitmist/töötlemist, arvuti välja lülitamisel see info kaob; i.k. Random Access Memory, RAM, (lisamaterjal); · vahemälu - sinna on salvestatud kõige sagedamini kasutatavad andmed selleks, et protsessor saaks kiiremini neid kasutada (aja kokku hoidmise mõttes); i.k. cache memory, (lisamaterjal) · toiteplokk - annab arvutile voolu (lisamaterjal); · andmesiinid - siinid, mille kaudu liigub info; · jne. Just arvuti sees olevast riistvarast sõltub arvuti töökiirus. Kõige rohkem sellele mõjuvad: 1. protsessori taktsagedus (mõõtühik MHz); 2. operatiivmälu maht (mõõtühik Gb); 3. videokaardi oma mälu suurusest; 4. andmesiinide läbilaskevõime. Allpool on toodud Indrek Kuuse (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/korpus/korpus_seest.jpg, 18.02
(korrutamine).(lihtsamate tehete keerukaid loogikaülesandeid. juhtsiinideks. Aadressi- ja *siinikontroller- register, kus + - L1, R1, AND, OR abil). Arvutis on andmesiinid on tavaliselt 8- või säilitatakse infot siinitsükli kohta. Vertikaalne - pole vahel operatsiooniautomaadiks 16- soonelised, nende kaudu *pöördumine mälu- ja võimalik kasutada.
(ALU, registrid, mälu, sisend- ja väljundliidesed) on ühendatud tervikuks. Juhtseadme protsessori, mälu ja sisend-väljundliideste vahel kasutatakse ühenduseks siine- mitmejuhiline ühendus, millega saab omavahel liita palju süsteemi komponente. Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad: aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt
Pöördumine mälu ja välisseadmete poole - siinitsükli kaudu. Andmevahetus katkestustega - antakse aktiivsus sisend-väljund seadmetele Ilma katkestuseta andmevahetus - kõik väljundseadmed on passiivsed ja protsessor määrab ära pöördumise ja lahendab prioriteedi probleemi. Otsepöördusreziim e. DMA - korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla. Andmevahetus läbi DMA kontrolleri. Siinidraiver - element, mis eraldab mingi seadme siinist. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu
SIMM 72 klemmi DIMM 168 klemmi PÕHIMÄLU 23. Püsimälud: Maskiga programmeeritav ROM Progtammeeritav ROM fuse-maatriks tehnoloogia Kustutatav püsimälu Erasable ROM transistoris ujuvpais, mis ei lase laengul välja imbuda. Kustutatakse UV-kiirgusega ujuvpaisul olev laeng hajub Mälu jaotatakse moodulitesse, millest lugemiseks tuleb aktiveerida vastav ChipSelect sisend. Vastavalt CPUs töödeldavate mälusõnade järkudele ehitatakse andmesiinid ja mälu sõnalaiused. BIOS, mikroprogrammid 24. Magnetmälud: Mittemagneetuval alusel magneentuv substants, mille kohal liigub vooluga mähis, milles kitsas pilu. Pilust väljuv magnetväli pöörab magneetuva substantsi doomenid vastavalt voolu suunale. Lugemisel kasutatakse magnetilist induktsiooni, mille puhul doomenite pöördumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi
SIMM 72 klemmi DIMM 168 klemmi PÕHIMÄLU 23. Püsimälud: Maskiga programmeeritav ROM Progtammeeritav ROM fuse-maatriks tehnoloogia Kustutatav püsimälu Erasable ROM transistoris ujuvpais, mis ei lase laengul välja imbuda. Kustutatakse UV-kiirgusega ujuvpaisul olev laeng hajub Mälu jaotatakse moodulitesse, millest lugemiseks tuleb aktiveerida vastav ChipSelect sisend. Vastavalt CPUs töödeldavate mälusõnade järkudele ehitatakse andmesiinid ja mälu sõnalaiused. BIOS, mikroprogrammid 24. Magnetmälud: Mittemagneetuval alusel magneentuv substants, mille kohal liigub vooluga mähis, milles kitsas pilu. Pilust väljuv magnetväli pöörab magneetuva substantsi doomenid vastavalt voolu suunale. Lugemisel kasutatakse magnetilist induktsiooni, mille puhul doomenite pöördumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi
Mikroarvuti riistvara. · Mikroarvuti arhitektuur ja siinid. siinidraiverid, andmesiin, aadresssiin ja juhtsiin. Siin kujutab endast elektriliselt sõltumatute ahelate hulka, mis on mõeldud infosõna edastamiseks. Lihtsaim siinikontroller on register. Siin on süsteemi pudelikael. Andmesiin - (DB) edastatakse vist andmeid, Aaresssiin - (AB) ta laius määrab ära max aadressmälu, Juhtsiin - (CB). . Siin - üks komplekt juhtmeid. Andmesiinid - toimub andmevahetus mõlemas suunas. Aadresssiin - määrab ära max.-ne adresseeritav mälu. Pesa, kui sise-väljund aadressi. Juhtsiin - komplekt juhtsignaale mõlemas suunas. Siinidraiver - element, mis eraldab siinist mingi seadme. Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus sõltub sellest, kuidas nende eri osad (ALU, registrid, mälu, sisend- ja väljundliidesed) on ühendatud tervikuks. Juhtseadme
Juhtsiin lubab CPU’l määrata, kas ja millal süsteem salvestab ning loeb andmeid. Seda seetõttu, et juhtsiinil on juhtliin lugemiseks ning teine liin salvestamiseks, mis määravad selle, kuidas andmed liiguvad (mälust CPU-sse või vastupidi). Kui CPU’l on vaja salvestada andmeid keskmällu, siis saadetakse signaal juhtsiini salvestamise juhtliinile. Teised siinide liigid on andme- ja aadressi siinid. Andmesiinid liigutavad käske ning informatsiooni kõikide arvuti funktsionaalosade vahel. See siin on kahesuunaline ning saab ülekannet teha vaid ühes suunas antud hetkel. Andmesiin saadab andmeid CPU ja mälu vahel ning mälu ja sisend-väljund sektsiooni vahel. Aadressi siin on ühesuunaline ning funktsioneerib kaardina mälu jaoks. Kui arvuti süsteem vajab ligipääsu teatud mälukohale või sisend-väljund seadmele, siis esitab seade õige aadressi aadressi siinile. Aadress tuntakse ära
mälu, sisend-väljundliidesed jms on ühendatud tervikuks. Juhtseadme protsessori, mälu ja sisend-väljundliideste vahel kasutatakse ühenduseks siine (bus). Sõna bus tähendab inglise keeles mitmejuhilist ühendust, millega saab omavahel liita palju süsteemi komponente. Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16-soonelised, nende kaudu edastatakse korraga ühe- või kahebaidine sõna. Arvutites kasutatakse nii kolmesiinilist aadressi- (A - address), andme- (D - data) ja juhtsiiniga (C - control) kui ka kahesiinilist, s. o ühise aadressi ja andmesiiniga ning eraldi juhtsiiniga süsteemi. Vastavad struktuurid on joonistel 2.2 ja 2.3. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0...255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks
annaabi.ee 
