Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga Viiruse eemaldamiseks loodi programm nimega Reaper. 07.04.13 2 Mis on arvutiviirus? Programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Võib levida ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt CD, DVD või USB-mälupulgaga. 07.04.13 3 Kuidas avastada viirust? Tavaline arvuti nakatumise tunnus on see, et arvuti on muutunud äkiliselt kahtlaselt aeglaseks. Tundmatute programmide lisandumine justkui nõiaväel või arvuti taaskäivitamisel avanevad automaatselt tundmatud veebilehed või tarkvara. Viiruste olemasolu kontrollimiseks saab kasutada veebipõhist kontrolli või viirusekaitse programmi
.....................................................................................5 1. 4 Liigid.......................................................................................................................6 1. 5 Disketilt andmete lugemine.....................................................................................6 2. Mälupulk.................................................................................................................... 7 Kui võrrelda mälupulka teiste andmekandjatega siis võib öelda, et mälupulkade tööiga on tunduvalt pikem, kui näiteks CD-l või DVD-l. Neist loetletud headest omadustest ongi tingitud mälupulkade tohutu populaarsus kogu maailmas. ........................................................................................................................................7 3. Lisad...........................................................................................................................7 Kasutatud materjal...................
Tarkvaralised ohud Anton Zatkin 8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara
1. Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata
• ESET NOD32 AntiVirus • G-Data Anti-Virus • F-Secure Anti-Virus • Norton AntiVirus • McAfee AntiVirus Plus • a-squared Anti-Malware • BitDefender AntiVirus Kokkuvõte Arvutiviirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega. Kasuta viirusetõrje tarkvara, see kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Käitu targalt - ära ava tundmatutelt saatjatelt tundmatuid faile ning ära kasuta piraattarkvara. Allikad http://www.ekaitse.ee/uldine/kuidas-kaitsta-arvutit-pahava ra/viiruste-eest http://ekaitse.ee/turbetarkvarad/tasuta-tasulised-viiruseto rjed https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=17105 474
Kurivara Kurivara on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit kahjustada või kuritarvitada. Kurivara võib arvutisse sattuda küpsiste, allalaetavate failidega või andmekandjatega. Andmekandjate puhul peab olema eriti ettevaatliku kuna ühendades arvutiga ei läbi see samalaadset sisukontrolli kui allalaetavad failid. Liigitus: · Viirus- On programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. · Uss- On iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus
Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis
arvutit nakatama. Viirus levib ühest arvutist täpselt ristasendis. Rullide pöörlemine teise nakatunud peremees-programmi muundatakse elektriimpulsside jadaks, mis ümbertõstmisel. Selline levimine toimub juhtme kaudu suunatakse arvutisse ja näiteks failide saatmisel üle võrgu ja muundatakse seal kursori juhtimissignaaliks. interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja Samuti on olemas optilised hiired. Selles USB-mälupulk. hiires on valgusallikas, mis valgustab alust, valgusevastuvõtja ja arvutikiip. Kui hiirt Kuidas Interneti kaudu raadiot kuulata? alusel liigutada, siis registreerib kiip aluse konarustest tingitud heledusvõnkeid ja
.....................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ning ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussid kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võrgu kaudu,
Selline pahavara kahjustab arvutis asuvaid andmefaile ja vähendab arvuti jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega nagu näiteks flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. 3 3. Võimalused arvuti kaitsmiseks 3.1.Tulemüür Tulemüür talitab kui turvamees, mis kontrollib internetist tulevat teavet ja seejärel otsustab, kas lasta see sisse või mitte
Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ning ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussid kasutavad ära süsteemis leiduvaid
programmide juures - koopia legaalsuse kontrollimine jne - piisavad abivahendid. Ainuke efektiivne vahend on rakendada karme meetmeid piraatide vastu ja samas selgitada, et programmi autori suhtes on viisakas programm osta. Paraku ei ole Eestis nende karmide meetmete rakendamine kuigivõrd hästi läinud. Pikka aega räägiti, et ei ole vastavat seadusandlust. Seda tõepoolest ei olnud. Siis anti välja seadus, mis keelustas turul ja tänaval heli- video- ja andmekandjatega kauplemise, ilmselt lootes niimoodi Kadaka turule, piraatluse pesale, surmahoop anda. Paraku see seadus saavutas täpselt niipalju, et Kadaka turust sai kaubanduskeskus "Kadaka turg", kõigiti respektaabel ja kena arhitektuuriga asutus, kus sellegipoolest piraattoodangut müüakse. Nüüd aga, kui vastav adekvaatne seadusandlus lõpuks olemas on, ei ole siiski millegi mainimisväärsega hakkama saadud. Ajalehtedes
Tänase kartograafia eelkäijaks on olnud muistsete tsivilisatsioonide poolt savitahvlitele ja koopaseintele kantud geograafilised pildid ja maastikujoonised, mis aastatuhandete jooksul on arenenud geomeetriliselt täpsete topograafiliste kaartideni. (Potter, Treikelder 2011) Sajandeid on olnud käsitsi ja trükitehnoloogiate abil valmistatud kaardid peamisteks andmete kandjateks. Tänase infoajastu ja digitaliseerimise tulemusena on suuresti kaardiarhiivid asendunud digitaalsete andmekandjatega. Selle peamiseks põhjuseks on digitaalse informatsiooni lihtne käsitlemine, töötlemine ja jagamine. Selle tulemusena tekkinud kaarte on võimalik üha enam kasutada mitmesuguste probleemide ja ülesannete lahendamiseks. (Suurna, Sisas 2012) Käesolevas töös tuuakse välja lühike ülevaade Eesti kartograafia arengust 19. sajandil ning tutvustatakse lähemalt kahte kartograafi - Carl Gottlieb Rückerit ning Johann
1. Lokaalne krüpteerimine, 2. Side turvamine kasutustasandil ja edastustasandil, 3. Autentimine, 4. Ümberlükkamatus, 5. Terviklus. Järgnevalt on toodud mõningad näited krüptoprotseduuride erinevate tüüpiliste kasutusvaldkondade kohta: - PC kõvakettale on salvestatud andmed, mida soovitakse krüpteerimise abil kaitsta volitamata juurdepääsu eest. - Andmeid soovitakse edastada telefoni, faksi või andmevõrkude abil, näiteks kas emaili vahendusel või vahetatavate andmekandjatega. - Kaitsmist vajavat informatsiooni kontrollib rohkem osapooli kui ainult organisatsiooni allüksuse vastutavad töötajad (LAN kulgeb läbi erinevate hoone osade, mis on teiste firmade käsutuses; isikuandmetega serverit teenindab töötaja, kes ei kuulu ise personali hulka). - Kaugpöördused, mis vajavad kontrollimiseks tugevat autentimist. - E-meiliteenuse kasutamine, kui on tarvis ümberlükkamatult tõestada, kes olid meilide saatjad ning kas meilide sisu on edastatud muutumatul kujul.
teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60300 MB informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse. Striimeri mõõtmed on samad, mis disketi- või kõvakettaseadmel. Võrreldes teiste andmekandjatega on lindiseadmete eelis odavus. Puuduseks aeglus, andmeid ei saa lugeda suvalisest kohast suvalisel ajahetkel nagu ketasseadmetel, vaid peab ootama, kuni lint on jõudnud ennast kerida soovitud kohani. HiFD - High Floppy Disk HiFD on Sony disketiseade, mis suudab lugeda 200 MB- seid 3‰" diskette. Jaz seadme maksimaalne pidev andmeedastuskiirus on 6,73 MB/s; pöörlemiskiirus 5400 RPM; ketta vormindamise aeg 30 min; talub kukkumist
soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse. Striimeri mõõtmed on sama suured, kui disketi- või kõvakettaseadmel, nii et võib ta paigutada vaba koha olemasolul otse arvutiplokki. Striimer ei asenda kettaseadmeid ja ta pole ka kassettmagnetofoni baasil realiseeritud välisseade. Ei või öelda, et striimer oleks kõige hädavajalikum seade arvutikomplektis, kuid tema olemasolul on tast kindlasti abi.Võrreldes teiste andmekandjatega on lindiseadmete eelis odavus. Puuduseks 12 aeglus, andmeid ei saa lugeda suvalisest kohast suvalisel ajahetkel nagu ketasseadmetel, vaid peab ootama, kuni lint on jõudnud ennast kerida soovitud kohani. magnetketas Iomega ZIP drive'i kettale mahub 70 korda enam andmeid kui 3,5- tollisele disketile (100 Mb). Seejuures on ZIP seadme lugemiskiirus üle kahekümne korra tavalisest flopiseadmest kiirem
kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse. Striimeri mõõtmed on sama suured, kui disketi- või kõvakettaseadmel, nii et võib ta paigutada vaba koha olemasolul otse arvutiplokki. Striimer ei asenda kettaseadmeid ja ta pole ka kassettmagnetofoni baasil realiseeritud välisseade. Ei või öelda, et striimer oleks kõige hädavajalikum seade arvutikomplektis, kuid tema olemasolul on tast kindlasti abi.Võrreldes teiste andmekandjatega on lindiseadmete eelis odavus. Puuduseks aeglus, andmeid ei saa lugeda suvalisest kohast suvalisel ajahetkel nagu ketasseadmetel, vaid peab ootama, kuni lint on keritud soovitud kohani. Kasutatakse põhiliselt võrguserverites varunduskoopiate tegemiseks. 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick) Viimasel ajal väga levima hakanud ja käepärane mäluseade. Teda on võimalik kiiresti arvutiga ühendada. Sinna saab infot salvestada ja salvestatut lugeda, nagu tavalisise
annaabi.ee 
