15.11.2016 Side labor 2 aruanne μ = 1/t = 1/(80/3600) = 45 (linnakõnet tunnis) Kokkuvõte ja järeldused Mul oli võimalus laboris lähemalt uurida telefone, mis töötavad IP peal ning neid seadistada. Sain teada, et päris palju sõltub telefoni kõne kvaliteet piirangutest, mis modemi erinevate portidel peal on, andmeedastuskiirusest ja ka koodeki tüübist. Võrdlesin erinevaid video edastuskiirusi ja video pildi kvaliteeti erinevate seadetega. Lahendasin ka individuaalülesannet, kus ma sain teada, kuidas arvutatakse tõenäosust, et kindel liin on hõivatud. http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%202/ 5/5
DDR2 SDRAM on muutmälu tehnoloogia, mida kasutatakse saavutamaks kiiremat andmetöötlust arvutites või teistes elektroonikaseadmetes. Selle taktsagedus on kaks korda suurem kui DDR SDRAM-il ning seega töötab ta neli korda kiiremini kui tavaline SDRAM. DDR2 peamine eelis oma eelkäija, DDR SDRAM ees, on töötamine kaks korda kiirematel sagedustel. See on saavutatud paranenud siini signaliseerimisega, ja mälupesikute (memory cells) juhtimisega poole taktsageduse (veerand andmeedastuskiirusest) juures. DDR2 suudab DDR-ga võrreldes sama taktsageduse juures pakkuda sama ribalaiust, aga kõrgemat latentsust. Parimad DDR2 mälu moodulid on vähemalt kaks korda kiiremad kui parimad DDR mälu moodulid. DDR2 ei ole ühilduv DDR-ga, ega DDR3-ga. Nagu kõik SDRAM-i liidesed, hoiustab DDR2 oma mälu mälupesikutes, mis aktiveeritakse kella signaali kasutamisega, sünkroniseerides ennast välise andmesiiniga. Nagu ka DDR mälus, toimub
Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus. 2)Andmeedastuskiirus/ribalaius mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirust/ribalaiust, et ülekanne oleks efektiivne. (nt internetitelefon, mängud) Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (nt e-mail, failiedastus) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik, ükskõik kui väike see ka on. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. 8 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid
üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus. 2)Andmeedastuskiirus mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirus, et ülekanne oleks efektiivne. Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (elastic applications) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid
2) Andmeedastuskiirus – mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirus, et ülekanne oleks efektiivne. Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (elastic applications) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3) Ajalised viited – rakendused, mis on seotud reaalajaga (videokõne, live ülekanne) nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Mõne rakenduse korral pole see nii oluline, nt e-mail. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll (TCP või UDP) 13. HTTP