Hüve määratlemisel peame määratlema mille kohta või mille puhul hüve eesmärgiks tuleb. Seega ei saa rääkida üldisest suurest hüvest vaid tulev vaadelda igat üksikjuhtu. Aristoteles jagas hüved kaheks: hüved iseendas(nt loomutäius) ja abivahendid(nt raha). Aristoteles leidis, et on kolme liiki elu- ühed, kes on kõige labasemad ja kelle eesmärgiks on nauding- teised, kes on poliitikud ja kelle eesmärgiks on kuulsus ja au, on kergekäelised, sest kuulsus sõltub ju andjatest, pigem tõestada end tarkade meeste silmis ja just oma loomutäiuse tõttu- kolmandad on need, kes teevad vaimu ehk mõttetööd. Kuulsuse, naudingu ja mõttetöö põhimõtted on erinevad seega hüve pole mingi ühine mõiste vaid aluseks ideele. Vahest saame me hüve äraandes alles teada mis see hüve meie jaoks on ja jõuda siis selleni. Erinevatel tegevustel on erinevad hüved-seega peame me lähtuma üksikjuhust. ja see hüve mis on teistest üle ja ihaldatum on lõplik. Lõpliku
Egiptusest, kus 3000 aastat e.m.a. on kasutatud silindervorme kujutiste pressimiseks. Kuid tõsisema trükitehnoloogia algeteks peetakse 200 aastat e.m.a Hiinast leitud puuplaate, mille abil kanti värvaineid riidele, paberile kui ka savile. Sisu on läbi aegade andnud trükistele paljud inimesed. Mida kaugemasse aega vaatame, seda vähem on teadaolevaid autoreid. Näiteks Sokrates, Platon, Alcibiades on ühed vähestest teadaolevatest tekstisisu andjatest trükitud paberitele ja plaatidele. Läbi aegade on siiski sisu andmise üldeesmärk jäänud samaks: õppida ja õpetada. Puuplaatide abil türkkimine tuli indas 6. sajadist laialdaselt 3 kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis see tehnoloogia rohkem kui 2 korda hiljem, 14. aajandil, ning seda hakati kutsuma puulõikeks
kohustuslikud - Traditsioonilistes ühiskondades toimub kinkide vahetus gruppide või grupiesindajate vahel, mitte indiviidide vahel. - Vahetuskaupadeks on ka viisakused, rituaalid, abi, naised, lapsed ja pidusöömingud. - Kink tekitab vastukingi nõude. - Kink on totaalne maksunõue/sotsiaalne fakt, spirituaalsed mehhanismid seovad andja saajaga. - Mauss eristas: andmist, vastuvõtmist ja vastuandmist. Võõrandamatus Maussi kingikontseptsioonis - Kingimajanduses asjad andjatest ei võõrandu (pigem nagu laenatakse kui müüakse) - Andja identiteet jääb asja külge rippuma, sikutades lõpuks saajalt vastuteene või kingi välja. - Vastamata kink on vastuolu, sest ta ei loo sotsiaalseid suhteid - Solidaarsust luuakse läbi sotsiaalsete seoste, mille loob kingivahetus. Kriitika - Ei testi etnograafilisi fakte, pigem kasutab neid oma ideede toetamiseks - Ei arenda teemasid korralikult lõpuni - kas on ikka tõsi, et tasuta kinke pole olemas? (näit
Seega võrdsustatakse tagatiste andjad (sh käendaja ja kolmandast isikust pantija või mitu kolmandast isikust pantijat) vähemalt selles osas solidaarvõlgnikega. Tavalisest solidaarsuhtest ei saa aga oma 62 kinnistuga teise isiku võlga tagava isiku korral rääkida seetõttu, et tema vastutus ei ole piiramatu, vaid on piiratud kinnistu väärtusega (hüpoteegisummaga).“ RK: „Kui üks tagatiste andjatest rahuldab võlausaldaja nõude, läheb talle üle nõue võlgniku vastu. Hüpoteegiga koormatud kinnisasjast nõude rahuldamise korral läheb nõue üle AÕS § 349 lg 3 või VÕS § 173 lg 3 p 1 alusel. Kui nõude rahuldab käendaja, siis läheb talle nõue võlgniku vastu üle VÕS § 152 lg 1 alusel. Nõude üleminekul tuleb arvestada ka VÕS § 173 lg-tes 4 ja 5 sätestatut.“ RKTKo 3-2-1-11-15, p 14 – solidaarvõlausaldaja vastuväited Asjaolud:
mida nad kannavad (sh ka erinevas ulatuses) võlausaldaja ees. Eelkõige seisneb vastutuse jaotamine VÕS § 69 lg 2 järgi selle isiku tagasinõudes, kelle antud tagatise arvel on võlausaldaja nõue rahuldatud. Tagasinõue on suunatud teiste tagatiste andjate vastu ning selle väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) tuleks üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes. - 21. Kui üks tagatiste andjatest rahuldab võlausaldaja nõude, läheb talle üle nõue võlgniku vastu. Hüpoteegiga koormatud kinnisasjast nõude rahuldamise korral läheb nõue üle AÕS § 349 lg 3 või VÕS § 173 lg 3 p 1 alusel. Kui nõude rahuldab käendaja, siis läheb talle nõue võlgniku vastu üle VÕS § 152 lg 1 alusel. Nõude üleminekul tuleb arvestada ka VÕS § 173 lg-tes 4 ja 5 sätestatut. - Eelnevast tulenevalt on õiged kassatsioonkaebuse väited selle kohta, et tagatiste andjate
annaabi.ee 
