aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. 2. Voltaire (1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning
küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. “Pärsia kirjad” räägib tegelaste Usbeki ja Ricki kirjavahetusest , kus nad kirjeldavad päikesekuninga Louis XIV võimu loojakut ja vahetult järgnenud aastaid. Mõlemad igatsevad samal ajal taga oma kauget kodumaad ja maha jäänud armsamaid. Voltaire (Frančois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia “Oidipus” (1718) ja alustas eepost “Henriaad”. Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare’ist mõjutatud näidendid “Brutus” ja “Zaire” ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö “Filosoofilised kirjad”. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Daniel Defoe (1660
,,Entsüklopeedia" koostamisele.ilukirjandusliku tööd pidas ta meelelahutuseks ega rutanu seda avaldama. Tema parimad romaanid"Nunn", ,,Fatalist Jaques"ja ,,Romeau vennapoeg ,, avaldati alles pärast autori surma. Tema teoreetiliste kirjutiste ja komöödiate mõjul arenes eelkõige draama. Teater hülgas klassitsismi karmis reeglid, tuues lavale lihtinimese ja käsitles reaalse elu konflikte. Voltaire(1694- 1778) Ilmutas juba koolipõlves pilkehimu ja anderohkust, mille pärast sattus ka Bastille vanglasse. Seal kirjutas ta oma esimese romaani ,,Oidipus" ja ,,Henriaad" mis oli Henri IV ülistav ja üleskutsuv sallidma usuliselt teistsuguseid. 1726 aasta saadeti ta riigist välja, mis oli tema loomingut silmas pidades murranguline.inglismaal sattus ta vaimustusse Shakespearist ja vabameelsest filosoofiast kui ka teaduse avastusest . tõsisem filosoofilise kallakuga töö on ,,Filosoofilised kirjad" , mis vallandas
ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. Voltaire (Francois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). Daniel Defoe (1660
pidi inimesi kasvatama, mõjutama ning suunama võitlema õiglasema, mõistusel põhineva ühiskonnakorra eest. Vormilt nõuti selgust, reeglipära, harmooniat. Tekkis uus zanr filosoofiline romaan ja jutustus. Populaarseks kujunes ka essee, tuline ideeline vaidlus. Saksamaa valgustajad tõid kirjandusse mõistuseusu ning harituse idee, mis jõudsid ka Eestisse baltisakslastest estofiilide kaudu. Pariisis notari pojana sündinud Voltaire (1694-1778) ilmutas anderohkust juba koolipõlves. Pääsenud juba varakult aristikraatlikku salongi, sattus ta oma nõelavate värsside ja epigrammide tõttu Bastille' vanglasse, kus kirjutas oma esimese tragöödia ,,Oidipus" ja alustas eepost ,,Henriaad". See külastuskäik ei jäänud aga viimaseks, sest mõne aasta pärast leidis ta end taas kord Bastille' trellide tagant. Mees saadeti Prantsusmaalt välja ning ta viibis Inglismaal, kus innustus nii Shakespeare'ist kui inglise vabameelsest filosoofiast ja teaduse
annaabi.ee 
