instrumentidele üle oreli ning looma instrumentaalmuusika palu. Cothenis oleku ajal lõi ta orkestri meistriteose mida tuntakse ,,Brandenburg Concerto" nime all. Bachi tööaeg Cothenis kestis umbes seitse aastat. Selle aja jooksul jäi tema naine Maria haigeks ning suri. Kuigi leinamas abiellus Bach siiski varsti uuesti, Anna Magdalenaga. Selle abielu ajal sai Bach veel kolmteist last, kellest jäid ellu kuus. Neist kolm kasvasid sama andekateks muusikuteks nagu nende isagi. Peale Cothenist lahkumist sai Bach mõjuka koha St. Thomase kiriku muusikalise direktorina, millest sai tema läbi aegade kõige mõjukam töökoht. Tema ülesandeks oli komponeerida kantaate St. Thomase ja St. Nicholase kirikutele, juhtida koore, juhendada mitmete väiksemate kirikute muusikalist tegevust ning õpetata St. Thomase koorikoolis ladina keelt. Kuigi töö oli raske ja pingeline saavutas Bach Lepzingis
ja läbipaistvaid värvitoone. Ta tööd olid põhiliselt elurõõmsad, tihti segunes see lüürilisuse ja melanhooliaga. Maalidel kujutas lõbusaid seltskondi kuid ise ei pidanud end selle vääriliseks. Ta kujutas ka palju teatrinäitlejaid. ,,Gilles". Tüüpilisem esindja oli Francois Boucher, kes oli Louis XV favoriit Madame de Pompadouri soosik. Tänu soosingule sai temast ka kunstiakadeemia rektor. Temaatika on allegooriline. Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim
vanus, millal saab õppida võõrkeelt? Sest nagu me kõik teame, koos meiega vananeb ka meie mälu ja meile on väga keeruline õppida ja tajuda uut informatsiooni. Kuidas siis ja millal saab seda teha? Imiteerimisvõimet ja mälumahtu arvestades on optimaalne vanus õppimiseks 15 aastat. Noorte puhul töötab see eelis vaid siis, kui nad oma aju õigesti kasutavad. Mõned teevad seda intuitiivselt õigesti ja neid peetakse ekslikult keeleliselt andekateks. Sageli õpitakse selles vanuses siiski valesti, sest õiget õppimist koolis ei õpetata. Noored suuduvad küll paremini mehaaniliselt õppida, neile jääb materjal meelde isegi siis, kui nad sellest aru ei saa. Täiskasvanutel on suuremad õpikogemused. Nad õpivad teisiti, kognitiivselt, st nad omandavad materjali seda struktureeerides ja jaotades ja nii jääb see paremini meelde. Uurimised näitasid, et uuritud keeleoskajatel olid järgnevad ühised omadused, mis
Õpetajad eelistavad töötada pigem kõrge IQ kui loominguliste õpilastega, sest esimestega on kergem toime tulla. Täidab kiiresti ja täpselt õpetajate antud ülesandeid. Loomingulisus ei avaldu kunagi kõigis inimese tegevusvaldkondades, st et ka õpilaste puhul võib loomingulisus avalduda ühes või teises õppeaines, kuid mitte kõikides. Võimalikud on juhud, kus ühes aines hea õppeedukusega ja loomingulisust ilmutav õpilane on teises aines täiesti keskpärane. Sageli peetakse andekateks oma lemmikõpilasi, vähem andekaks aga sotsiaalselt madalamatest kihtidest pärit, kasimata välimuse ja halva käitumisega õpilasi. Õpetaja peaks aga tegema omalt poolt kõik, et õpilaste loomevõimed võiksid ja saaksid areneda. V Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika Arengu, kasvamise ja intellektuaalse küpsemise mõisted. Areng- süsteemi (sh ka organismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole
kes on hästi andekad ja teine hulk õpilasi, kes on andetud ning kellest midagi väga palju ei saa. Tegelikult grupid tehtid psühholoogiliste testide järgi võimalikult võrdsed. Pandi sildid niisama külge (andekad ja andetud). Anti teada nii õpetajatele kui õpilastele endale. Õpetamine hakkaski edasi minema eraldi rühmades. Tuldi mõne aja pärast tagasi ja tehti uued teadmiste testid. Tulemus oli selline, et need, kes olid sildistatud andekateks, nende teadmised olid selgelt paremad kui andetutel. Seal, kus silt oli andekad, seal õpetajad otsisid andekust ja igasugune väiksemgi andekuse ilming sai positiivset tagasisidet. Teises rühmas, kus ka andekuse ilminguid paistis, seal õpetajad ei suutnud neid märgata. Selliseid uuringuid enam praegu teha ei saa eetiliste normide tõttu. Praegu saab teha eksperimente, kus ei ole ühtegi selget isikut, keda pandaks negatiivsesse olukorda.
annaabi.ee 
