keskendunumas ehk täiskasvanulikumas inimeses umbes kolme-nelja aasta pärast. Kuigi Jürgen ise väidab, et luuletaja üle kahekümne on surnud. Sel juhul olen mina küll nekrofiilne luulenautleja, sest vähesed ülimad asjad on ilmunud alla kahe kümnendi täitumist. Esimese hooga meenuvad peale kõnealuse veel kolm K-M. Sinijärv, Elo Viiding ja Aare Pilv. Muu hea ja parem on ikka veidi hilisemas eas valgust näinud. Tuleb tunnistada, et andekamatel on nad ka stabiilsemad avaldamata aastate võrra. Ülitugev debüüt nõnda noorelt võib lati psüühiliselt liiga kõrgele ajada. Suisa kahju, et luules pole (ei ole kunagi olnudki vist) õpipoisi ja selli aega, mil rahulikult kirgastuda. Meil on üldse kõik hirmmõistuslik ning samas enneaegne oodilaulmine (mina kah, näe, laulan). Pigem meeldib mulle budistlik leidmine, küpsemine ja eneseteostus alateadvuse soppides või tunnetuse tasandil. Ma ei taha nüüd
kuidas ettevõtte toode või teenus neid täita saab. Ilmselgelt on sellest lähtuvalt väga oluline ka see, kuidas tarbija teada saab sellest, et meie toode või teenus oleks just talle parim valik turundusstrateegia lähtub soovitud kliendist sama palju kui tootest või teenusest endast, kui mitte rohkem. Kliendi defineerimine on piisavalt keeruline ning ettevõtjatele peavalu tekitav protsess, et see on muutunud nissiks, millelt andekamatel turundusgurudel on õnnestunud edukalt raha teenida. Brian Tracy, ettevõtlusarendaja ning ettevõtjate koolitaja, on näiteks defineerinud lihtsad sammud, mida jälgides peaks olema võimalik välja selgitada oma ideaalne ostja. Alates oma toote või teenuse vaatlemisest kliendi vaatepunktist, kuni soovitud kliendi ostuharjumuste ja eelistuste jälgimiseni2 on välja töötatud erinevaid programme ning viise, kuidas iga ettevõte peaks suutma leida 'oma' kliendid
Koolis toimib oma sisekontroll. Kohalik omavalitsus kontrollib koole oma territooriumil, lisaks teostab sisulist kontrolli ka kohalik kooliringkond, kes annab aru piirkondlikule haridusministeeriumile. Seega on koolidel iseotsustamisõigus viidud teatud kindlatesse raamidesse. Viimaste aastate koolitüüpide areng on seotud tendentsiga elitaarsuselt egalitaarsusele (ehk võrdsusele). On võetud suund sellele, et kõigile võrdsed stardivõimalused. Andekamatel on muidugi säilinud võimalus õppida eliitkoolides. Et erinevaid koole saaks võrrelda, kogutakse koolidest iga-aastaselt andmeid ja siis sobitatakse õpilaste individuaalsete saavutustega riiklikel testidel. Väga oluline on võimalus keskkooli viimasel tasemel spetsialiseeruda ainult mõne aine õppimisele (3-6 õppeainet). See annab õpilastele parema ettevalmistuse ülikooli astumiseks, kuna ta on juba spetsialiseerunud oma tulevase eriala põhiainetele keskkoolis
või Läänemaa rabade keskel, kaugel Tartu, Tallinna ja Narva eliitkoolidest? Kas nad lähevad riigile lihtsalt kaduma? Võtmesõna on siin õpetajakoolitus. Mida enam õpetaja teab andekuse fenomenist ja andekate laste hariduslikest erivajadustest, seda suurem on lootus, et meie kullavara võimaluste puudumise tõttu ei kuhtu. Millega ise koolipõlves tegelesite? Mis olid lemmikained ja kui palju oli selles ,,süüdi" õpetaja? Kas soovitate ka andekamatel tütarlastel reaalaineid õppima minna? Kui hobid, milleks olid muusika ja näitlemine, kõrvale jätta, siis oli minu lemmikaine matemaatika. Ja minu põhikooli matemaatikaõpetaja Tõnu Joabi ,,süüd" oli selles päris kõvasti. Tema pedagoogiliste võtete arsenal oli sedavõrd sütitav, et müüt matemaatikast kui igavast ja raskest õppeainest meie koolis küll ei toiminud. Tütarlaste puhul mängivad erialavalikul paraku rolli pigem soostereotüübid kui
17. saj. viimase nelja aastakümnega kasvas Prantsusmaa armee 160 tuhande meheni, muutudes Euroopa suurimaks. Markii de Louvois, sõjaminister aastatel 166691, pani armee mundrisse ja andis sellele modernse struktuuri, kus jalavägi sai taas olulisimaks väeliigiks. Sõjaväeinsener markii de Vaubani juhtimisel ehitati välja piirikindlustuste vöönd uut tüüpi ilma nn. surnud tsoonideta bastionidega. Kadetikoolid võimaldasid ka kodanliku päritolu andekamatel ohvitseril kõige kõrgemate auastmeni jõuda. Habsburgide piiramisrõnga nõrgendamist alustas Prantsusmaa devolutsioonisõjaga Hispaania Madalmaade (Belgia) vastu (166768). Viidates Madalmaades kehtivale pärimisõigusele, mis eelistas vanemat tütart nooremale pojale ning selle ülekandmisele (devolutsioonile), leidis Louis XIV, et Hispaania eelmise kuninga Felipe IV väimehena on tal suurem seaduslik õigus Hispaania
annaabi.ee 
