AARETE SAAR Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane noormees Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel kaasas saladuslik meremehekast, muutub õhkkond ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartlikult peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks otsekohe teatama, kui mõni pime või ühejlgne mees välja ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedusvärinaid tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi!" Ühel päeval saabub tõepoolest tühjade silmakoobastega kerjus
1. ,,Aarete saar" 2. Robert Louis Stevenson 3 . 1883 ( ilmus aasta varem ka ajakirjas ) 4. Inglismaa 5. Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane poiss Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel on kaasas saladuslik ja suur meremehekast, muutub elu ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartes peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks kohe teatama, kui mõni pime või ühejalgne mees silmapiirile ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedat ja hirmu tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi!" Ühel päeval saabub tõepoolest pime kerjus. See on pime Pew,
kuju. 2.Käilakuju leiti Soome majandustsooni (mitte territoriaal) vetest 3. Arvatav hukkunud laev asub 70 meetri sügavusel ja tegemist võib olla Hollandi tüüpi väikese kaubalaevaga (Jackt tüüpi laev) Põhiliselt esindavad merekultuuri meremeeste folkloor (hõlmab ka meremeeste uskumused), meremeeste loodud laulud (merelaulud), marinistide teosed, meresaadustest valmistatud suveniirid, meremeeste prestiiži- või tarbeesemete (nt. meremehekast) kunstiline töötlus, kõnepruuk, riietus (meremehe riietus), joogi- ja söögitavad. Merekultuuri valdkonda kuuluvad ka meretavad (nt. merematus) ja mererituaalid ning veesõidukite arhitektuur, rannaasutuste eripära, supelrandade kujundus ja sadamalinnade mererajatised ning elulaad. Eestis on vanema merekultuuri näiteid – sadamaehitisi, meremeeste maju, kirikute sisustust, laevaehituskohti jms.- säilinud Tallinnas, Pärnus , Narvas, Kuressares ja Haapsalus ning Ikla
annaabi.ee 
