Tsun Kung Fu kaudu, sest selle koolkonnaga ollakse paremini kursis. Referaadi koostamisel lähtuti peamiselt koolkonna Leung Ting Wing Tsun Kung Fu Eesti kodulehe peal olevast informatsioonist, kuid ka teise Eesti ja välismaa koolkondade kodulehekülgi, et saada ajaloo ning printsiipide kohta rohkem informatsiooni. Wing Tsun'i olemus Wing Tsun (WT) on modernne, praktiline ja efektiivne võitluskunsti süsteem toetudes füüsikal, inimese anatoomial ja biomehhaanikal. WT õpetab võita vastast parema tehnikaga kui suure jõuga (Leung Ting Wing Tsun Kung Fu). WT on laialdaselt levinud üle maailma - rohkem kui kuuekümne viies riigis. Võitluskunst on laialdaselt kasutusel korrakaitse üksustes ja sõjalistestes üksustes, nagu näiteks Ungari politsei-ja sõjaväe eriüksustes (Lehiste, K., Miitel, M., Smirnov, G., 2016). WT kohta ka teinegi seletus. Nimelt on WT sõjakunsti liik, mida võib vaadelda kui
(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 11) Et võimlemist massidess viia, organiseeris Idla juba kahekümnendate aastate lõpus oma mustervõimlejate abil mitmeid instruktorite kursusi üle vabariigi. Kuid kõige põhjalikumad, kaks kuud kestvad kursused eelnesid Eesti Mängudele. Nendel kursustel õpiti nii nais- kui ka meesrühmade võimlemiskavu, samuti rahvatantse. Idla koolkonnale tüüpiliselt oli kursuste õppekavas suur tähelepanu teoorial: anatoomial, füsioloogial, õpetamise metoodikal, folklooril. Näiteks rahvatantsutundides pakkus ta iga tantsu juurde etnograafilisi teadmisi: kus, millal ja kelle poolt tants ja selle viis üles kirjutatud, milliseid rahvarõivaid seal kanti , millised rahvakombed seal säilinud. Rõhk oli tantsu hingel, mitte ainult sammude täpsusel. Miks tantsitakse? Kuidas tantsitakse? Suhe partnerisse. See polnud tantsusammude reprodutseerimine, see oli looming.(Ingrid Idla,
Põhjamaade toitumissoovitused, 2012 NNR5 -uuendamisel, alustati 2010, põhiseisukohad avaldati 2012, raamat (629 lk) avaldati 2014 Euroopa Toiduohutusamet, 2010 „Scientific Opinion on establishing Food-Based Dietary Guidelines“, EFSA aruanded ja soovitused Tartu Ülikool, Haigekassa 2011 „Eesti ravijuhendite koostamise käsiraamat“ Saksamaa, Austria ja Šveitsi ühisseisukohad D-A-CH Toitumissoovituste tõendusmaterjal 1000 aastat-100 aastat –peamiselt vaatlustel ja anatoomial põhinevad tõendid 100 aastat – 10 aastat -molekulaarsel tasandil saadud tõendid, raku- uuringud, kliinilised katsed, sekkumisuuringud Viimased 20 aastat – üha täpsemad andmekogumismeetodid – molekulaar – ja isotoopuuringud, tehislikud organid katsekeskkondadena, katseruumid tasakaalu-uuringute jaoks Informatsiooni paljusus <> süstemaatilised ülevaated: Cochrane ülevaated, EFSA, NNR ülevaated (Food and Nutrition Research)
raha jne. Kommunistlik ühiskond saab eksisteerida ainult ülemaailmselt. Liberaalne ideoloogia (ld liberalis vabaduse-, vaba) on mõttesuund, mille järgi kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed ning nende õigusi peab kaitsma riik. Liberaal on inimene, kes usub vabadusse. Sõna liberalism tähendused: · poliitiline traditsioon · poliitiline filosoofia · poliitikateooria, mis rajaneb inimese anatoomial (iseseisvusel) ja pooldab kodaniku- ja poliitilisi vabadusi, seadusele tuginevat valitsemist ja kaitstust riigivõimu omavoli eest · majandusteooria, mis soosib vabaturgu ja vaba minnalaskmist. Olulisemad liberaalsed mõtlejad ajaloos: Thomas Hobbes, John Locke, John Stuart Mill, Jean-Jacqueas Rousseau ja Immanuel Kant. Tänapäeval:S.I.Benn, Gerald Dworkin ja Joseph Raz. Liberaaldise seas pole ühtset
silmapaistev anatoomia reformaator Andreas Vesalius (1514-1564) Pärit oli mees Brüsselist, anatoomiat õppis ta Pariisis, hiljem Itaalias, tegutsedes kirurgiaprofessorina Padovas. Oma kogemuste varal kirjutas ta rikkalikult ja hästi illustreeritud teose "Seitse raamatut inimkeha ehitusest". Vesalius oli see, kes parandas ka Galenose rohked eksimused, põhjendades seda sellega, et Galenose õpetus põhineb peamiselt loomade 2 anatoomial ja ei ole seega õige. See kõik oli niivõrd uudne ja harjumatu, et kutsus esile arstide ja anatoomide hulgas segadust ja isegi raevu. XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia ja füsioloogia suurimaks avastuseks. Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes. Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja süsteeme. 1.2
Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia