Anatoomia "närvisüsteem ja närvikeskus" küsimused vastused (0)

Vasta palun järgmistele küsimustele.  Mille moodustavad pea- ja seljaaju?  Kesknärvisüsteemi  Mille moodustavad pea- ja seljaajust väljuvad närvid?  Piirdenärvisüsteemi  Kuidas nimetatakse närvisüsteemi osa, mis varustab närvidega vöötlihaseid 
ja meeleelundeid ning mille talitlus allub tahtele?  Somaatiline närvisüsteem  Kuidas nimetatakse närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite, südame, 
veresoonte ja sisenõrenäärmete talitlust ning mille talitlus ei allu tahtele?  Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem  Mis on närvisüsteemi kõrgeim osa?  Suurajukoor  Kuidas nimetatakse mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvate 
närvirakkude kogumit?  Närvikeskus  Mida registreerib EEG?  Ajutegevusega seotud elektrilisi potentsiaale  Kuidas nimetatakse neuronite perikaarüonide kogumeid?  Tuumad  Mis on juhteteed ehk traktid ehk kulglad?  Tuumi ühendavad närvikiudude kimbud  Kus paiknevad kesknärvisüsteemis neuronite rakukehad?  Hallaines  Kus paiknevad kesknärvisüsteemis müeliinkattega närvikiud? Valgeaines  Mis on ganglion? Väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite
kehade kogumik


Otsusta, kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär.
"Seljaaju koosneb närvirakkude kogumikest ehk hallainest ning närvikiudude 
kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest. Valgeaine asub seljaajus seespool, hallaine
selle ümber perifeerselt."  Väär Otsusta, kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär. 
"Sensoorsete närvikiudude kimbud moodustavad seljaajunärvi selgmised juured, 
mis sisenevad seljaaju tagumis-külgmistesse vagudesse. Seljaaju eesmis-
külgmistest vagudest väljuvad kõhtmised juured – motoorsete neuronite aksonite 
kimbud, mille kaudu kantakse närviimpulsid edasi perifeeriasse."  Tõene Millistes seljaaju sarvedes asuvad motoorsed neuronid?  Eessarvedes      Külgsarvedes  Tagasarvedes Otsusta, millised alljärgnevatest ajuosadest kuuluvad ajutüve koosseisu.  Väikeaju  Sild      Piklikaju      Suurajuvarred      Vaheaju      Suuraju poolkerad  Keskajukatus     Otsusta, kas alltoodud väited on tõesed või väärad.  V-XII peaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus. Tõene  Väikeaju ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu 
säilitamine.  Tõene  Talamus, metatalamus ja hüpotalamus moodustavad tagaaju. Väär  Hüpotalamuse ülesanne on organismi homöostaasi, südametegevuse, 
ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja 
tundeelu regulatsioon. Tõene  Retikulaarformatsiooni ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat 
toimet kesknärvisüsteemi talitlusele. Tõene  Püramiid ja oliivid on väikeaju osad.  Väär  Hammas-, kork-, kera- ja telgiharjatuumad on väikeajus paiknevad 
paaristuumad. Tõene


 Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi. Tõene Nimeta alltoodud ajuosad eesti keeles.  medulla oblongata – Piklikaju  Cerebellum - Väikeaju  pedunculi cerebri - Suurajuvarred  nucleus ruber - Punatuum  tectum mesencephalicum -  Keskajukatus Otsusta, kas alltoodud väited on tõesed või väärad.  Suuraju otsmikusagar jääb tsentraalvaost ettepoole ja kiirusagar tahapoole. 
Tõene  Suurajukoor on kõige varasema arenguga osa närvisüsteemist. Väär  Ajupõhimiku tuumad on suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees 
paiknevad hallaine kogumikud, mis osalevad koos väikeajuga 
mittepüramiidsüsteemi koosseisus keha asendi säilitamises ning liigutuste 
automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonis.  Tõene  Suuraju poolkerasid ühendab mõhnkeha (corpus callosum) Tõene  Püramiidsüsteemi juhteteed ristuvad piklikajus, mille tulemusena antakse 
motoorsed impulsid keha vasaku poole lihastesse paremast suuraju 
poolkerast ja vastupidi. Tõene   Ajuvatsakesed on peaaju pilujad õhuga täidetud õõned, mis pole omavahel 
ühenduses.  Väär  Assotsiatsiooniväljad on ajukoore alad, millel pole domineerivalt sensoorset 
või motoorset funktsiooni.  Tõene  Limbiline süsteem avaldab reguleerivat toimet siseelundite talitlusele, aitab 
tagada organismi homöostaasi ning kontrollib inimese emotsionaalset 
käitumist.  Tõene  Kortikospinaalkulgla on alanev juhtetee, mille moodustavad suurajukoore 
sügavamates kihtides paiknevate suurte püramiidjate rakkude pikad jätked. 
Tõene  Suurajukooreks nimetatakse valgeaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Väär Loetle kõik sensoorsed peaajunärvid.  Haistmisnärv (I peaajunärv)  Nägemisnärv (II peaajunärv)  Esiku-teonärv (VIII peaajunärv) Milline on suurim peaajunärv?  Kolmiknärv      Esiku-teonärv


 Uitnärv Otsusta, kas alltoodud väited on tõesed või väärad.  Õrnkimp ja talbkimp on ülenevad juhteteed. Tõene  Õrnkimbu närvikiud annavad piklikaju tuumadesse edasi impulsse, mis 
lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest, talbkimbu närvikiud aga 
impulsse kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. Tõene  Spinotserebellaarsete juhteteede kaudu viiakse väikeajju erutusi, mille põhjal 
toimuvad keha tasakaalu hoidmisega seotud automaatsed liigutused. Tõene  Tahtelisi liigutusi reguleerivad närviimpulsid kulgevad mööda 
püramidaalkulglaid. Tõene  Püramiidkulglad on alanevad juhteteed, mis algavad suuraju poolkerade 
koore pretsentraalkääru motoorse piirkonna püramiidrakkudest, ristuvad 
piklikaju piirkonnas ning jõuavad seljaaju eessarvede motoneuroniteni, mille 
akson innerveerib skeletilihast. Tõene  Erutused lihastele automaatsete liigutuste sooritamiseks kulgevad 
mittepüramidaalkulglate kaudu. Tõene  Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on 
püramidaalkulglad. Väär  Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta
vahele. Väär Otsusta, milliseid närvipõimikuid on all kirjeldatud.  Selle põimiku suurimad närvid on nervus femoralis ja nervus obturatorius. 
Nimmepõimik  Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv. Kaelapõimik  Nervus ischiadicus, inimkeha pikim ja jämedaim närv, on pärit sellest 
põimikust. Ristluupõimik  Sellest põimikust lähtuvad muuhulgas nervus ulnaris ja nervus radialis. 
Õlavarrepõimik Otsusta palun, kas alltoodud väited on tõesed või väärad.  Sümpaatikuse reguleeriv roll on valdav organismi puhkeseisundis, 
parasümpaatikuse roll aga organismi aktiivses seisundis. Väär  Parasümpaatikuse keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad 
tuumad. Tõene  Sümpaatiline tüvi paikneb asümmeetriliselt vasakul pool lülisammast ja 
koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Väär  Kõik peaajunärvid sisaldavad parasümpaatilisi kiude. Väär


 Autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundeid ning reguleerib 
skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Tõene