(1) Ametlikuks keeleks on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Türgi asub lähistroopilises kliimavöötmes, kuid pinnamoe, maapinna kõrguse ja mere mõju tõttu on kliimaerinevused suured: rannikul on ilmastik pehme, siseosas karm. Niiske ja pehme maapind on vaid Musta mere rannikul.(2) Türgi loodusvööndid: vahemereline mets, rohtla ja kõrgvööndilisus.(3) Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond. Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Rohkem, kui
Niiske ja pehme maapind on vaid Musta mere rannikul. Jõed on kärestikulised, väga kõikuva vooluhooga ja energiarikkad ega sobi liikluseks. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakamad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaalsed ja punamullad. Musta mere rannikul kasvab lähis-troopiline taimestik, kõrgemal on okasmets ja alpiniidud.Vahemere rannikul kasvab torkvõsa, kõrgemal metsasalud ja mäginiit. Anatoolia kiltmaal valdavad kuivad stepid, kohati on poolkõrbet. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede(nisu, odra, kaera, lina, herne, mureli ja ploomi) kodumaaks. Leidub mitmesuguseid maavarasid:kivi- ja pruunsütt, raua-, plii-, tsingi-, mangaani-, elavhõbeda-, volframi- ja vasemaaki. Kauaaegne inimtegevus on Türgi loodust oluliselt mõjutanud. Kaitse alla on võetud palju ajaloo- ja mälestusehitisi. Suurimad rahvuspargid on Olympos Beyaglari ja Gelibolu Yarimadasi. Rahvastik.
Majad koosnesid ühest keskel asuvast suurest ruumist mille ümber paiknesid kolm väiksemat ruumi. Ganj Dareh Sealt on leitud pühamuid, mille interjööride seintesse olid paigaldatud loomakoljud. (Sarnased pühamud olid levinud Anatoolias Catal Huyukis). Jarmo Külas elas umbes 100 150 elanikku. Külas oli umbes 20 kivist vundamendiga savitellisest maja. Catal Houyuk Asus suurtel väljadel keset Anatooliat. Varasemad leiud kuuluvad umbes aastasse 7000 e.Kr. Esimene teadaolev küla eksisteeris umbes 6300 5500 a. eKr. Asula koosnes umbes 300 - st majast ning oli nendel aladel üks suurimaid. Linn koosnes ristküliku kujulistest lameda katusega majadest, mis asetsesid külg - külje vastas ning mille vahel puudusid tänavad. Hooned olid ehitatud savitellistest ning kaetud krohviga. Laed olid ehitatud savist, puidust ja roogudest
Aasia vahel. Istanbul on ainus linn maailmas, mis asub kahel kontinendil. Anatoolia osa moodustab Türgi kogupindalast 97 %. Seda kutsutakse tihti ka Väike-Aasiaks, Aasia Türgiks või Anatoolia platooks. Traakia on eraldatud Anatooliast Bosporuse väina, Marmara mere ning Dardanellide kaudu. 4 Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala
Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". 4) Hetiidid ja hurrid Hattusili I Hetiidi vana riigi kuningas; laiendas võimu suurele osale Väike-Aaasiast ja tegi retki Süüriasse; viis pealinna Nesast attusasse Supiluliuma Hetiidi kuningas; tõusis Umbes 1400 aastat eKr Lähis-Idas kõige tugevamaks; purustas Mitanni väe, alistas enamuse Süüriast, mis seni oli allunud Egiptusele Hattusili III Põhja-Süüriat ja Anatooliat valitsenud Hetiidi kuningas; isehakanud kuningas ,despoot, kes nimetas ennast ,,suurkuningaks" ja ,,Hatimaa kuningaks", sõlmis rahvusvahelise lepingu Egiptuse suurkuninga Ramses IIga 5) Egeuse tsivilisatsioon Schliemann saksa päritolu kaupmees, arheoloog , pühendas elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. Kaevas ka Mükeenes. Evans Knossose väljakaevaja, restaureerija , inglise arheoloog, hakkas Kreeta
või juhti. · Egeuse regioon (8 provintsi) · Musta mere regioon (18 provintsi) · Kesk-Anatoolia regioon (13 provintsi) · Ida-Anatoolia regioon (14 provintsi) · Marmara regioon (11 provintsi) · Vahemere regioon (8 provintsi) · Kagu-Anatoolia regioon (9 provintsi) Looduslikud tingimused Pinnamood Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala
Mägedes on talvel püsiv lumikatte. Jõgesid on palju (v.a. Anatoolia kiltmaal), nad on kärestikulised, kõikuva vooluhulgaga ja väga energiarikkad. Türgis on nii soolase kui ka magedaveelisi järvi. Umbes 80% muldadest on õhukesed mägimullad, viljakaimad on rannikumadalike ja jõeorgude alluviaal- ja punamullad. Musta mere rannikul on lähistroopiline taimestik, kõrgemal aga okasmets ja alpiniidud. Vahemere rannikul aga torkvõsa. Anatoolia kiltmaal aga kuivad stepid ja poolkõrbed. Anatooliat peetakse paljude kultuurtaimede (nisu, oder, kaer, lina, hernes, hapu kirsipuu ja ploomipuu) kodumaaks. Maavaradest leidub kivi- ja pruunsütt, raua-, vase-, tsingi-, plii-, mangaani-, elavhõbeda-, volframi-, antimoni- ja molübdeenimaaki ning kromiiti. On ka salpeetrit, boksiiti, naftat, maagaasi, väävlit, marmorit, sepioliiti ja kivisoola. Türgis olid majanduskriisid 1994, 1999 ja 2001 aastatel, 2002 aastal majandust
annaabi.ee 
