Palju inimesi sai surma ja haavata. Hukkunute seas oli palju juhuslikke inimesi, kes olid ilusal päikesepaistelisel päeval keskväljakule jalutama tulnud. Kui algas tulistamine, siis arvati, et lastakse paukpadrunitega. Põgeneda oli raske, sest demonstrantide selja taga oli 1 meetri kõrgune poolringis skväär Lenini monumendiga. Nõukogude ajalehed ei kirjutanud sellest midagi, küll aga rääkis sellest Ameerika Hääl ( 37, 44/ 1990). Novotserkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja
Palju inimesi sai surma ja haavata. Hukkunute seas oli palju juhuslikke inimesi, kes olid ilusal päikesepaistelisel päeval keskväljakule jalutama tulnud. Kui algas tulistamine, siis arvati, et lastakse paukpadrunitega. Põgeneda oli raske, sest demonstrantide selja taga oli 1 meetri kõrgune poolringis skväär Lenini monumendiga. Nõukogude ajalehed ei kirjutanud sellest midagi, küll aga rääkis sellest Ameerika Hääl (Лит Газ 37, 44/ 1990). Novotšerkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hruštšovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja
Tegevus pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal Vahetult enne Jossif Stalini surma tekkisid Berial temaga vastuolud, peamiselt seetõttu, et Stalin kartis Beria võimu liigset suurenemist ning ei soovinud temast oma järglast. Seetõttu püüdis ta Beriat mässida fiktiivsetesse megreelide ja arstide süüasja vandenõudesse. Siiski polnud Beria hävitamine tema otsene eesmärk, vaid esmajoones püüdis Suur Juht hävitada Vjatseslav Molotovi ja Anastass Mikojani. Beriat kavatses ta ilmselt veel mõnda aega kasutada. Sellegipoolest kahtlustatakse Beriat mõnikord Stalini tapmises. 1953. aastal, pärast Stalini surma, sai Beriast koos Nikita Hrustsovi ja Georgi Malenkoviga nn "kollektiivse juhtkonna" liige ehk Nõukogude Liidu tegelikke juhte. Just tema initsiatiivil viidi läbi radikaalseid reforme riigi sise- ja välispoliitikas. Lavrenti Beria ümberkorralduskavad
tema asetäitja Vjatseslav Menzinski (1874-1934), kellel ei olnud poliitilisi ambitsioone ja kes seetõttu Stalinile hästi sobis. NKVD jaoks oli eelnev aasta (1925) olnud väga edukas, tabati ja lasti maha endine esseeride terrorist Boriss Savinkov ning üks legendaarsemaid spioone 20. sajandi ajaloos Sidney Reilly (1874-1925). 1926. aasta jooksul eemaldati poliitbüroost Zinovjev, Kamenev ja Trotski. Nende asemel tõusid partei tippjuhtide sekka uued mehed Sergei Kirov (1886-1934) ja Anastass Mikojan 12 (1895-1978), mõlemad Stalinile ustavad bürokraadid. Zinovjev kaotas ka oma koha Kominterni juhina, tema asemele pandi Buhharin. Oktoobris 1927 heideti Trotski ja Zinovjev välja partei keskkomiteest ja novembris parteist. Joffe sooritas sellest kuuldes enesetapu. Detsembris 1927 toimunud partei 15. kongressil heideti välja ka Kamenev, Radek jt. Stalini oponendid.
Nomenklatuuri ümber korraldamine oli üks olulisemaid sõjajärgseid muudatusi. Juba 30ndatel Stalini poolt välja öeldud lause, et kaadrid otsustavad kõik, jäi ka sõjajärgselt edasi toimima, ka kuni Gorbatšovi perestroikani välja. Sõjajärgne poliitiline ladvik „vana kaardivägi“ keskmine põlvkond e „tuumik“ uus põlvkond e reserv Vana kaardivägi- A.Andrejev, Kliment Vorošilov, Lazar Kaganovitš, Vjatšeslav Molotov, Anastass Mikojan. Nemad olid revol liikumisse lülitunud juba tsaariaja lõpul, olid vähemal või suuremal määral olnud kaasatud ka okt pöördesse, olid need, kelle abil ja kellele tuginedes 1920ndatel Stalin tegelikult suuresti oma võimu kindlustas ja võimuvõitluses vastased pol areenilt välja tõukas. 30Ndatel suure terrori vaimus enam Stalin vana kaardiväge ei vajanud, Stalinil oli neid vaja kui teatud sümboleid, kes oleks elavateks tunnistajateks ka Stalini varasemale tegevusele.