Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad. Hindu e. Manu seadused: 12 raamatut kuidas ennetada sõda ja kindlustada rahu. Sõda ja rahu on vastaspoolused. Sõltuvus sõnumitoojast
võrdsed mustad kastid erinevus võimu jaotuse, mitte reziimi tüübi vahel, ei saa olla kindel teiste kavatsustes, materialistlik, struktuur võimu jaotuses oluline. Stephen Walt- Ohu tasakaalustamise teooria; kaitserealism- riigid üritavad säilitada positsiooni, sõjaline vallutus pole väärt, tuumarelvad John Mearsheimer- “Suure poliitika tragöödia” ründavrealism; riigid alati otsivad rohkem võimu, eesmärk hegemoonia Põhieeldused: Riigid otsivad võimu: *peategelased anarhilises süsteemis- suurriigid; igal riigil sõjaväeline ründevõimekus; ei saa olla kindel teiste kavatsustes; eesmärk on ellujäämine; riigid on ratsinaalsed tegelased (suurendavad ellujäämise võimalus); Riigid on võrdselt mustad kastid (erinevus pole mitte režiimi tüüp vaid võimu jaotus) Ründav- riigid otsivad alati rohkem võimu; lõppeesmärk- hegemoonia; pole vaja vaadata siseriiklike teemasid; ründav strateegia võib olla edukas; tasakaalustamine pole alati tõhus.
makrotasand – unilateraalne (globaalsed asjad, juhtroll saabki olla ainult ühel riigil; unilateraalne juhtroll tuleb välja omakorda 3 valdkonnas: intellektuaalne juhtroll (saab olla ainumaailmas; nendes põhimõtetes, millele tugineb olemasolev maailmasüsteem) algatuse olemasolu loomaks autoritaarseid struktuure anarhilises keskkonnas – spetsialiseeritud asutused nagu rahandusinstitutsioonid; aatomienergia komisjon kaitsta olemasolevat süsteemi väljakutsuja eest mikrotasand – multilateraalne; eeldab väga hästi määratletud RV suhete keskkonda; kas see alati annab parima tulemuse? hiljem on proovitud
------------------------------------- 57.Milles seisneb anarhia majanduslik olemus ja selle puuduste ületamise vajadus avaliku sektori tekkepõhjusena? Anarhia seisneb ühiskondliku korra ja riigivõimu täielikus puudumises. See aga tähendab, et indiviididel puudub igasugune kaitse ning sellisel juhul on ka iga indiviidi vabadused juba küllaltki piiratud. See annab võimaluse “kõigi sõjaks kõigi vastu”. Majanduslikele huvidele tuginevalt ei ole anarhilises ühiskonnas võimalik arendada mingeid ühiseid tegevusi, sest ka nende ühiste tegevuste tulemustel poleks mingit kaitset. 58.Kuidas toimub põhiseaduslik leping anarhia ületamise vahendina: selle totalitaarne ja demokraatlik käsitlus? Põhiseaduslik leping on leping, millega loobuvad kõik indiviidid kõigist oma vabadustest ning indiviid allutab end täielikult absoluutse võimuinstitutsiooni käskudele ja keeldudele
Põhimõtteliselt tegutsevad tugevad riigid vastavalt oma võimetele ning nõrgad peavad seda vastavalt aktsepteerima ja koonduma. Riik omab võimu selleks, et kehtestada oma territooriumil omad seadused. 0-summa resultaat – ühe riigi mõjuvõimu kasvuga toimub samaaegselt teise riigi mõjuvõimu kahanemine. Selline loogika välistab igasugused lepingud ja koostöö, kuna üksteist ei usaldata. Alliansid tekivad välisohu sunnil. Realistide seisukoht on, et anarhilises süsteemis ei saa loota teiste abile, vaid iseendale. Sellest tekib julgeoleku dilemma – riik relvastub oma julgeoleku tagamiseks, kuid seda tõlgendatakse kui ohtu teiste riikide julgeolekule. Seda on võimalik leevendada võimude tasakaalu abil, kuid ei ole võimalik lämmatada. Võimude tasakaalust saab rääkida, kui maailm on bipolaarne (nt USA ja Venemaa vaheline Külm sõda, kuna eksisteeris tasakaal, eksisteeris ka stabiilsus). Räägitakse ka tri- või multipolaarsest maailmast
Ta on ÜRO poliitiline esindaja kõigis küsimustes. Euroopa integratsioon. Integratsioon - samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondiste loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks. Vt. Euroopa Liit Eesti riigi rahvusvaheline asend. Geograafilist asendit on traditsiooniliselt peetud üheks olulisemaks teguriks rahvusvahelistes suhetes, mis ei jäta riigile erilisi valikuvõimalusi ja tegutsemisruumi anarhilises võimustruktuuris. Sarnast loogikat kannab ka arusaam Eesti julgeoleku problemaatikast, milles on läbi aegade olnud kesksel kohal geopoliitilised realiteedid, s.t eeskätt naabrust Venemaaga ja "kaugust" teistest tasakaalustavatest võimudest, põhiliselt Põhja-Atlandi kaitsestruktuuridest. Seevastu kaasaegsetes käsitlustes peetakse riigi geograafilisest asendist märksa olulisemaks seda, kuidas 52
annaabi.ee 
