analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest: 1) kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; 2) kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. Et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna (passiivse intellektina) neid säilitada, siis puudub vajadus meenutamise (anamnesise) ja hinge eeleksistentsi teooria järele. Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime sõltub hinge osast, mis elab keha üle. Aktiivne intellekt
maailma. Surnute hinged lähevad (üle Lethe) tagasi ja unustavad siinpoolse maailma kogemused. Siinpoolne maailm koosneb ideede maailma kaunite ideede kehvadest ja kahvatutest koopiatest. Pole kahju, kui hinged naasevad surma järel ideede maailma ja siinse maailma unustavad. Kuid on kahju, et hinged siinsesse maailma rännates unustavad ideede maailma ilu ja tõe. Platon mõtles välja protseduuri, kuidas õigustada, et vähesed valitud hinged saavad anamnesise, meenutuse teel mäletada ideede maailma sisu. Sellised hinged kuuluvad filosoofidele ja filosoofid on just seetõttu, et nad omavad selliseid anamneesivõimelisi hingi, õigustatud juhtima ning korraldama selle ühiskonna elu, kus nad elavad. Mis filosoofil mõttesse tuleb, mida filosoof tõeks ja heaks peab, selle teostamine ühiskonnas on õigustatud. Idee tärkamine filosoofi hinges on iseenesest hea ja õige alus inimeste elukorra õigustamiseks või muutmiseks
analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest esiteks, kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; teiseks, kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. Et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna (passiivse intellektina) neid säilitada, siis puudub vajadus meenutamise (anamnesise) ja hinge eeleksistentsi teooria järele. Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime sõltub hinge osast, mis elab keha üle
illustreerida üldist mõttehoovust.!) Siinpoolne maailm koosneb ideede maailma kaunite ideede kehvadest ja kahvatutest koopiatest. Pole kahju, kui hinged naasevad surma järel ideede maailma ja siinse maailma unustavad. Kuid on kahju, et hinged siinsesse maailma rännates unustavad ideede maailma ilu ja tõe. Platon mõtles välja protseduuri, kuidas õigustada, et vähesed valitud hinged saavad anamnesise, meenutuse teel mäletada ideede maailma sisu. Sellised hinged kuuluvad filosoofidele ja filosoofid on just seetõttu, et nad omavad selliseid anamneesivõimelisi hingi, õigustatud juhtima ning korraldama selle ühiskonna elu, kus nad elavad. Mis filosoofil mõttesse tuleb, mida filosoof tõeks ja heaks peab, selle teostamine ühiskonnas on õigustatud. Idee tärkamine filosoofi hinges on iseenesest hea ja õige alus inimeste elukorra õigustamiseks või muutmiseks
Inimese surematu hing on ideederiigis olles näinud ideid juba enne ,,kolimist" sündivasse kehasse. Hing on kehas nagu vanglas ja seal unustab ta algul kõik ideederiigis nähtu. Kuid nähes ideede jäljendeid muutlike asjade meelelises maailmas, s.o näivas tegelikkuses, tuleb hingele meelde see, mida ta on ideedest teadnud nendega varasemate kokkupuutumiste läbi. Tõeline tunnetamine, teadmiste hankimise tee on meenutamine, anamneesis. (Hilisemas keelepruugis: anamnesise ja dialektika kasutamisega on võimalik teadmisi kujundada, kui inimesel on aprioorse teadmise potentsiaal hinges olemas.) Järelikult: õige tee tarkuse juurde on andekate inimeste filosoofiline treenimine ideede tundmaõppimisel. Siinkohal on nüüd sobilik pöörduda tagasi koopa-võrdpildi teise, meie teemaarenduse pealiini, juurde. Koopaelanikud kehastavad tavalisi, piiratud argiteadvusega, inimesi. Platon näitab oma mõtteeksperimendis, millised raskused ootaksid vangi, kui ta ahelatest
annaabi.ee 
