Väga suur pindala. · Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. · Aluseks eesti kirjakeelele palju kirjakeelepäraseid jooni Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid ülipikkadest vokaalidest saanud diftongid: pää pia pea; jeal hääl; maa - mua · Algupäraste diftongide osaline assimilatsioon: poig poeg. i on madaldanud · Morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi. Si-tunnusega mitmuse osasatav (jalgasi). sse-illatiiv (jalasse). Diftongiline mitmuse osastav (vedelaid) · Pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades!) mua `maa` Vasta àasta` Pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö öö, tie tee · Kaasrõhuline pikk silp toredaid, toredalle. · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand · Assimilatsioon: mb mm, nd nn, lj ll, sj ss: lammad, nõnna, väl`la, kassad
Mitmuse genitiiv • Varane lms algkeel: mitmuse genitiiv oli i-line ja ilma genitiivi lõputa (Pl N kalat : Pl G kaloi); sellele vormile toetus kogu mitmuseparadigma • Hiline lms algkeel: ainsuse nominatiivi ja genitiivi suhte analoogial levib t-mitmus genitiivi *silmä : *silmän (AINSUS) *silmät : *silmäδen (MITMUS) Hilisema arengu käigus on paljude käändtüüpide mitmuse genitiivivormides toimunud analoogiamuutusi (näiteks oleks reeglipäraste häälikumuutuste tulemusena vormist *silmäδen arenenud tänapäeva keelde vorm silme, aga tegelikult on üldlevinud genitiivivorm silmade, v.a mõned kindlad konstruktsioonid.) Mitmuse partitiiv • Hilises lms algkeeles: -i + -tA/-δA • Tänapäeva id-lõpuline partitiiv võib olla häälikuseaduslik (nt sõnas maid) või analoogiavorm (nt
Kõigis eesti murretest on –n kadunud Mitmuse genitiiv Varane läänemeresoome algkeel: mitmuse genitiiv oli i-line ja ilma genitiivi lõputa (Pl N kalat : Pl G kaloi); sellele vormile toetus kogu mitmuseparadigma. Hiline läänemeresoome algkeel: ainsuse nominatiivi ja genitiivi suhte analoogial levib t-mitmus genitiivi *silmä : *silmän (AINSUS) *silmät : *silmäδen (MITMUS) Hilisema arengu käigus on paljude käändtüüpide mitmuse genitiivivormides toimunud analoogiamuutusi (näiteks oleks reeglipäraste häälikumuutuste tulemusena vormist *silmäδen arenenud tänapäeva keelde vorm silme, aga tegelikult on üldlevinud genitiivivorm silmade, v.a mõned kindlad konstruktsioonid.) Akusatiiv Algne lõpp -m, tõenäoliselt juba Uurali algkeeles (sama on olnud ka indoeuroopa keeltes, seega on võimalik, et Uurali ja indoeuroopa algkeele akusatiivi lõpu vahel on mingi väga vana ajalooline seos).
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Aluseks eesti kirjakeelele -> palju kirjakeelepäraseid jooni. Tähtsaimad erijooned hilisdiftongid: ea < hää, pia < pää, peastab, jeal ‘hääl’, mua ‘maa’, võeras ‘võõras’; algupäraste diftongide osal. assimilatsioon: poeg < poig, laev, päev, sõitma : sõedab; morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi: a) de-mitmus (jalgadel, majade); b) si-tunnusega mitm os (jalgasi(d)); c) sse-illatiiv (jalasse); d) si-lihtminevik (pidasin); e) da-tunnusega infinitiiv (pidada); f) diftongiline mitm os (vedelaid); pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades): mua ’maa’, jeal ’hääl’, vuasta ’aasta’; pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö ’öö’, suo ’soo’, tie ’tee’, Krõet ’Krõõt’;
annaabi.ee 
