munajuha peristaltiliste liigutuste ja limaskesta ripsepiteeli ripsmelöökide toimel. Fertilisatsioon - Spermatosoid, jõudes munarakuni lahustab munaraku membraani ja tungib munaraku sisse, eraldades endast saba ja toimub viljastumine ehk fertilisatsioon (s.o. seemneraku tuuma ühinemist munaraku tuumaga ja sellest võtavad osa munarakk ehk o(v)otsüüt, isassugurakk ehk spermatosoid - liikumisvõimelised viburiga rakud), mis toimub reeglina munajuha ampullaarosas. Viljastab ainult üks spermatosoid, teised stimuleerivad seda protsessi. Viljastamisel on vajalik võimalikult suur spermatosoidide hulk, kuna osa spermatosoide panevad munaraku aeglaselt pöörlema u. 4 pööret minutis. Spermatogenees - toimub testiste (munandite) väänilistes seemnetorukestes. Algab seoses sugulise küpsusega ja kestab kõrge vanuseni. Spermatogenees kestab kõrge vanuseni. Sügoot - on üherakuline ja milles paiknevad munaraku tuum e. emassuguraku pronucleus ja
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine
vabas ülemises servas. Kui pikk on munajuha? 10-12cm Mida ühendab munajuha? Kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Mida teeb munajuha? Viljastatakse munarakk. (Munajuha kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse) Mis toimub munajuha laienenud osas ehk Toimub munaraku viljastumine ja viliase arenemise ampullaarosas? varajased staadiumid. Emakas eristatakse... ● Emaka põhi- ülemine laiem osa ● Emakakeha- keskmine osa ● Emakakael- alumine osa Emaka seina kestad ● Sisemine- limaskest ehk endometrium ● Keskmine ehk myometrium
o 3) endoteliokoriaalne - koorioni epiteel kontaktis emaka veresoonte endoteeliga o 4) hemokoriaalne - koorioni hatud emaka verelakuunides, mis on moodustunud lammutatud endoteeli tõttu o 5) hemoendoteliaalne - platsentas ka koorioniepiteel, ema veri puutub kokku loote veresoonte endoteeliga Ovuleerunud munarakk viljastub normaalselt munajuha ampullaarosas. Imetajal lõigustumine algusest peale asünkroonne ja väga aeglane. Lõigustumise ajal liigub embrüo piki munajuha emaka suunas ja jõuab emaka valendikku viiendaks päevaks pärast viljastumist. Kaheksa raku staadiumis embrüo kompakteerub, rakud programmeeritakse kaheks populatsiooniks: välimiseks trofo- blastiks ja sisemiseks rakumassiks ehk embrüoblastiks. Emb- rüo sisse
limaskesta pikikurdudest. Limaskesta katva kaherealise silinderepiteeli all paikneb sidekoeline proopria. Limaskestale järgnev lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja koosneb kolmest kihist: sisemisest ja välimisest piki- ja keskmisest ringkihist. Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav adventitsiaalkest. 16. Munajuha ehitus Munajuha (tuba uterina) ampullaarosa sein koosneb kolmest kestast – limas-, lihas- ja serooskestast. Ampullaarosas moodustab limaskesta proopria kõrgeid omavahel anastomoseeruvaid kurde, mistõttu organi valendik meenutab keerukat labürinti. Silelihaskoest lihaskest on kahekihiline – sisemine tsirkulaar- ja välimine pikilihaskiht. Välimine lihaskiht sisaldab sügavamas osas rohkelt veresooni. Õhuke serooskest koosneb sidekoelisel päriskihil paiknevast ühekihilisest lameepiteelist (mesoteel). Osa ühekihilise lameepiteeli rakke on kaetud ripsmetega ja osa on ripsmeteta sekretoorse iseloomuga rakud
suunaga emakaõõne poole. Ripsepiteeli vahel on silindrilisi sekretsioonivõimelisi rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli ripsmete ja sekreedi toel 4-5 päeva. Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu. Munarakk kohtub seemnerakuga ja viljastatakse tavaliselt munajuha ampullaarosas umbes 2 tundi peale suguühet. Emakas (uterus) Emakas on paaritu, pirnikujuline organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja pärasoole vahelise peritoneaalvoldi - emaka laisideme - lestmete vahel. Mittesünnitanul on emakas 7-8cm, sünnitanul 8-9,5cm pikkune, maksimaalne laius munajuhade suubumiskohtade vahel on 4,5cm. Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g. Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa
välimine piki- e longitudinaalkiht Müomeetriumi moodustab silelihaskude, selle rakud on võimelised oluliselt venima Kahe müomeetriumi kihi vahel paikneb vaskulooskiht, mis sisaldab suurel hulgal veresooni Välimine serooskest – perimeetrium MUNAJUHA Jaotatakse kuju ja diameetri järgi lehtriks, ampulliks ja kitsuseks Munajuha sein koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Ampullaarosas moodustab limaskesta päriskiht kõrgeid kurde, mis ulatuvad organi valendikku Limaskesta katab ühekihiline prismaatiline epiteel, kus rohkearvulised ripsmetega kaetud rakud vahelduvad ripsmeteta sekretoorset iseloomu rakkudega Munajuha lihaskest koosneb kahest kihist: ring- ja välimistest pikikihtidest UDAR Emasloomadel esinevad piimanäärmed kuuluvad talitluslikult suguorganite hulka
annaabi.ee 
