: 1) obj., mida kasut. maj.tegevuses pikemalt kui 1 aasta, kuid mille väärtus on väheoluline, võib kanda otse või aasta jooksul kuludesse. Kui maj.aasta jooksul kuludesse kantud nende obj. kogusumma on väheolul. maj.tegevuse finantstulemusele, on olulisuse printsiipi järgitud; 2) väheväärtuslike obj. kompleksi kogumaksumuse, sõltumata sinna kuuluvate ühisobj. väärtusest, võib kapitalis. ja amortis. tavalises korras; 3) infrastruktuuri koostisosi, mis ei osale iseseisvalt tulu tekkimisel, võidakse käsitl. kogumina; 4) üldjuhul kajast. rakiseid ja varuosi varudena ning kantakse kuludesse nende kasutamisel. Kui on teada või on põhjust eeldada, et soet. rakiseid ja varuosi kasut. mitme järgneva per. jooksul, võet. need arvele põhivarana. Sarnaselt käsitl. olulise
..80 Korporatsioonide jaotamata kasumid ......... 30 RKP = SKP + mitteresidentide puhasinvesteering = 840 + (-25) =815 I iklik d maksud Isiklikud k d ................................... 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP amortis. = 815 40 = 775 Netoeksport ....................................... 20 Korporatsioonide kasumimaksed ............ 15 d) Rahvatulu Töötuse vastane kindlus ........................ 20 NI = RPP kaudsed ärimaksud = 775- Mitteresidentide puhasinvesteeringud ...... -25 10 =765 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30
20X3 56 000 168 000 162 000 20X4 56 000 224 000 106 000 20X5 56 000 280 000 50 000 Kokku 280 000 2. Tegevuspõhine meetod Iga toote või teenuseühiku suhtes määratakse kindel kulumi (amort.) summa mida nimetatakse kulumi määraks (depreciation rate). See saadakse põhivara kulumi summa ja kasuliku eluea (tootmisühikutes) jagatisena. Kulumi (amortis.) määr = (Soetusmaksumus - lõppväärtus) : Eeldatav kasulik eluiga (tm. üh.) Et määrata kindlaks perioodi p/v kulu, korrutatakse perioodi tegevusmaht kulumi (amort.) määraga. See meetod eeldab tegevuste prognoosimist põhivarade lõikes. Seda meetodit rakend. selliste põhivarade puhul, mida kasutatakse ebaühtlaselt ja mille kasutamist on võimalik mõõta. Näide. Masina CX-123 soetusmaksumus on 330 000.- (300 000 + 3 000 + 27 000) ja
..80 Korporatsioonide jaotamata kasumid ......... 30 RKP = SKP + mitteresidentide puhasinvesteering = 840 + (-25) =815 Isiklikud maksud ................................... 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP amortis. = 815 40 = 775 Netoeksport ....................................... 20 Korporatsioonide kasumimaksed ............ 15 d) Rahvatulu Töötuse vastane kindlus ........................ 20 NI = RPP kaudsed ärimaksud = 775- Mitteresidentide puhasinvesteeringud ...... -25 10 =765 30. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 700 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ja remondiks 200 000
ja mille soet maksum on suurem kui N:10 000. kr(iga firma paneb ise algsumma)pv. on näit.maa, hooned, ehitised. Materiaalne põhivara on materiaalne vara , mida raamatupidamiskohustlane kasutab toodete tootmisel , teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Liigitamine: Mater põhiv koosneb a) piiratud (sellelt arvest RMPamort) ja b)piiramatu kasutusega mater-st põhiv-st(sellelt amortis-i ei arvest). Piiramattu kasutusega põhiv on maa. Bilansis esitatakse materiaalne põhivara kuuel kirjel: 1)Maa ja ehitised 2)Masinad ja seadmed 3)Muu materiaalne põhivara 93 4)Põhivara akumuleeritud kulum 5)Lõpetamata ehitised 6)Ettemaksed materiaalse põhivara eest Raamatupidamises tuleb kõigi 4 esimese rühma siseselt eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset
annaabi.ee 
