elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett (OH H ). Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b
tempseratuuri, maitset, värskust. 10. Igas vanuses lapsele sobivaim jook on vesi janu kustutamiseks. 11. Püree valmistamiseks tuleb köögivili pesta , puhastada, jälle pesta, tükeldada ning panna vähese veega keema. Keedetakse poolkrõpsuvaks vitamiinide kao vältimiseks. 12. Rasvaine (või, margariin) lisatakse püreele vahetult enne lapsele andmist. 13. Liha on hea loomse valgu allikas, mis sisaldab väga vajalikke amonihappeid, mida organism ise ei tooda. 14. Taine liha ja maks on kõige paremini omastavateks rauallikateks. 15. Leib on lapsele parim süsivesikute, valkude, vitamiinide, mineraalide ja kiudainete allikas. 16. Kohupiima ja kodujuustu võib hakata pakkuma alles aastavanusele lapsele, sest need tooted sisaldavad imikule liiga suures koguses kõrge bioväärtusega valke. 17. Toiduportsjon peab vastama väikelapse isule ja kaalule. 18
Aminohapetel on kudedes: · ehituslik ehk plastline funktsioon, nendes sünteesitakse uusi koe valke; · energeetiline funktsioon, mida realiseerib maks. · Aminohapped desamineeritakse maksas oksüdatsiivselt, mille käigus tekivad nn ketogeensed amonihapped · Eraldub ka amoniaak, mis seondub CO2-ga, muutub kusiaineks- uurea, mis viiakse neeruda kaudu välja. · Ketogeensetest amonihapetest saab maks energiat. · Osa ketogeenseid amonihappeid muudetakse rasvhapeteks, ning rasvhapped koos glükoosiga muudetakase maksas triglütseriidideks. · Triglütseriidid saavad tekkida ka ainult glükoosist. · Triglütseriidid lähevad verre, mida kasutatakse edaspidi energia saamiseks- need on VLDL- väga madala tihedusega lipoproteiini (maksa triglütseriidid, halb kolesterool). · HDL- kõrge tihedusega, hea kolesterool. · Kolestrool puhtal kujul peaks olema alla 5.
soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Valkude lühiiseloomustus Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett (OH H )Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C- terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b
vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus. Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( COOH ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett .Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminus→C-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis
· Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustavad amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett. Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntees toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNAvalktunnus)
annaabi.ee 
