Tsitaadid "/.../ kas haritud koer hakab haukumise asemel "Päevi saab vaene iniimene igal pool näha/.../" (I) määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus kes ammub või hirnub? /.../ Aga mis teeb inimene, kui ta muidu tule, kui valu ei ole." on haritud? /.../ Haritud inimene hakkab ammuma, kuke "Ei põld meid toida, kui meie tema nälga viisil laulma, seda hakkab ta." jätame /.../" "Õnn olgu ikka kas pööraselt suur, nii et ta "/.../ varandus seisab tõele lähemal kui vaesus
2) deskripiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) liivi pit’ki, pi’kiz, pit’kiz‐iza (pikne, pikse‐isa), ka pit’kis(z)‐koor(a) (vikerkaar) eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega vadja jürü (müristamine, piksemürin), väljendid: jürü jürizeb (müristab), jürü ammub ~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü‐pilvi (äiksepilv) liivi bor’it (äike, „põristaja, põrutaja”) 3) jumal vadja jumala; väljendid: jumala jürü (müristamine), jumala jüräB, jumala jürüzeB, kollaab jumala (mü ristab), jumala jürizeb i tulta lüüB (müristab ja lööb välku), jumalaa luokka (vikerkaar) vepsa jumou, g’umou, jum, d’umal (jumal); väljendid: g’umalang’uru (pikne, „jumala mürin”), g’umal
deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar) eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega vadja jürü (müristamine, piksemürin), väljendid: jürü jürizeb (müristab), jürü ammub ~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü-pilvi (äiksepilv) liivi bor'it (äike, ,,põristaja, põrutaja") Algne lms tüvi juma soome, karjala, isuri, vadja jumala eesti jumal vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal saami jubmel komi jomal mari jumo, Kugu-Jumo 11. Missuguse indeoeuroopa põhimüüdiga on seostatud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud muistendeid ja uskumusi pikse eest pagevast kuradist?
12/1/16 7 2) deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) · eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar · soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) · liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar) · eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega · vadja jürü (müristamine, piksemürin), väljendid: jürü jürizeb (müristab), jürü ammub ~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü-pilvi (äiksepilv) · liivi bor'it (äike, ,,põristaja, põrutaja") Piksega seotud sõnavara lms keeltes (3) 3) jumal · vadja jumala; väljendid: jumala jürü (müristamine), jumala jüräB, jumala jürüzeB, kollaab jumala (müristab), jumala jürizeb i tulta lüüB (müristab ja lööb välku), jumalaa luokka (vikerkaar) · vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal (jumal); väljendid: g'umalang'uru (pikne,
kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). Lehm või mullikas paaritatakse või seemendatakse innaajal. Ind on emaslooma seisund sel ajal, kui ta on viljastatav. Inna tunnused: Lehm ammub, on rahutu, võib jätta osa sööta söömata, piimatoodang võib väheneda ja maitse muutuda (muutub piima keemiline koostis). Lehmad hüppavad üksteisele selga ja taluvad meelsasti teiste loomade pealehüppamist. Indlevad loomad moodustavad suuremas karjas gruppe, millega liitub ka mitteindlevaid loomi, kes hüppavad meelsasti indlejatele selga, aga ei talu tavaliselt endile peale hüppamist. Liituvad loomad on tavaliselt need, kes kalduvad nümfomaaniale2. Häbemest eritub lima
et ta on rohkem haritud? Ei, parem nõnda: kas haritud lambakoer hakkab sellepärast linnukoeraks, hagijaks või hurdaks, et ta on haritud? Pidage! Pidage! Ärge vastake, sest küsimus pole veel täielik. Kunagi ei pea vastama, kui küsimus pole täielik, sest kuis sa vastad täielikult, kui küsimus pole täielik. Nii et kuulake õieti: kas haritud koer hakkab haukumise asemel määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, kes ammub või hirnub?" ,,Ei ole," vastas Voitinski naerdes. ,,Jumala eest, ei ole!" piiksus ta. ,,No näete!" hüüdis Slopasev võidurõõmsalt. ,,Kas mul pole õigus? Aga mis teeb inimene, kui ta on haritud? Ma küsin teilt: mis teeb haritud inimene? Haritud inimene hakkab ammuma, hakkab kuke viisil laulma, seda hakkab ta. Meie kõik hakkasime ammuma, kui saime haritud. Sprechen sie deutsch? Parlez vous français? On see õige inimese keel? Räägib õige vene inimene nõnda
annaabi.ee 
