¤ nende liik tuvastatav formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina. Üksikaktid Üksikakt - õigusrakendav akt. Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustrakendavad õigusnormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse iseloomuga. Põhitunnused: ¤ sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles rakendatakse üldnormi aluse rakendamine just sellel, anted juhul, kusjuures olustik ammendubki selle juhu lahendamisega ning individuaalsete tunnuste kogumis ei kordu enam kunagi sellisena; ¤ õigustrakendavas õigusnormis sihitletakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile ning see subjekt on personaalselt, seejuures nimeliselt määratletud; ¤ neist ilmneb, kas juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes antuddd konkreetne olustik ammendubki;
Üksikaktid Üksikakt= õigustrakendav akt Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustarendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormidesuhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused: 1) Nad sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles sätestatakse üldnormi aluse rakendamine just sellel, antud juhul, kusjuures olustik ammendubki selle juhul lahendamisega ning individuaalsete tunnuste kogumis ei kordu enam kunagi sellisena. 2) Õigusrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile ning see subjekt on personaalselt, seejuures nimeliselt määratletud . individualiseeritud ei kao, kui määratlemine antakse nimekirjana;
punktist A punkti B). 2. õigustrakendavas õigusnormis sihitletakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele või kohustatud subjektile ning see subjekt on personaalselt, seejuures nimeliselt määratletud (individualiseeritud); individualiseeritus ei kao, kui määratlemine antakse nimekirjana; 3. neist ilmneb kas juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik ammendubki; 4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldab üldakti pealdises rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma rahvusriiklik õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (vrdl. Normativistide teooria) ning riigi süsteemis
esksekutiivse, st kohaldava , täitmisele allutatud iseloomuga. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Neist ilmneb kas juriidiline fakt , toiming, tähtaeg või tingimus , mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendubki. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub yksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne. 19. ÕIGUSSUHTE OLEMUS Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormialusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Tekib kahe poole vahel- õigustatud pool ja kohustatud pool. Kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, siis muutub ta
individuaalakt. Üldakti üldnorme realiseeriv iseloom määrab üksikakti olemuse: üksikakt ning õigustrakendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on, et: 1) nad sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme, milledes sätestatakse üldnormi aluse rakendamine just sellel, antud juhul, kusjuures olustik ammendubki selle juhu lahendamisega ning individuaalsete tunnuste kogumis ei kordu enam kunagi sellisena (nt sõjaseisukorra tingimustes teeb X väeüksuse komandör konkreetse käsundiga talupidaja Y- le teatavaks kohustuse vedada Y-le kuuluva järelhaagisega traktoriga 10 kaitseväelast punktist A punkti B); 2) õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile ning see subjekt on