Tsehhov alles 1890. aasta lõpul. ,,Kajakas" (1896) ,,Onu Vanja" (1897) ,,Kolm õde" (1900) ,,Kirsiaed" (1903) Uuenduslik näidend ,,Kajakas" 1896. Esietendus kukkus läbi: publik tuli vaatama naljalugu ja pettus, sest ei osanud mõista T-i uuenduslikku teost. T-i tervisele mõjus see läbikukkumine katastroofiliselt. 1898. aasta detsembris toimus ,,Kajaka" uus esietendus, millega kaasnes tohutu menu. Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. Tsehhovi novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Loomingu algusperioodi novellid on muretud ja humoorikad. Hiljem, hilisemas loomingus muutuvad novellid väliselt kiretuks, rangelt objektiivseks.Oma novellides püüdis ta
ka Tsèhhovit. Usk uude ellu tugevneb ka tema teostes. Samal ajal süveneb arusaam, et võitlus uue elu eest nõuab ka teistsuguseid inimesi. Tema viimases näidendis kõlabki julge hüüe: Ole tervitatud, uus elu!", koos terava naeruga inimeste üle, kes pole selleks uueks eluks suutelised ega väärigi seda. Tsèhhov kuulub oma aega, aga ta kuulub samavõrd ka tänasesse päeva ja ka tulevikku, sest ta loomingu ammendamatult rikas üldinimlik sisu jääb alati aktuaalseks, nii nagu jääb aegumatuks ta teoste vorm. Tsèhhovi looming näitekirjanikuna on pakkunud ja pakub kindlasti ka tulevikus lavastajatele lõputuid võimalusi tema näidendite isikupäraseks tõlgendamiseks. KASUTATUD KIRJANDUS: H. Reinop "Vene kirjandus", Kirjastus "Valgus", Tallinn 1975 http://www.salong-teater.ee/ajalugu/
..?" (Liivia Kivilo, ,,Lilltikand," 1992) Eesti rahvakunstis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Rahvakunsti omapära tuleb kõige selgemalt esile rahvarõivastes, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.sajandil oli laialt levinud värvilise villase tikandiga tikkimine, ning see jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja
Ameerikas seda ju ei ole, et sõidad paarsada kilomeetrit ja jälle on kõik teisiti. Inimesi, kes tulevad Eestisse vaatama meie erisust, on järjest rohkem. See teeb optimistiks ning seda erisust, selle headust tuleb tunnistada. Elul ei ole ju sihti, aga huvitav peab olema! Ei tahaks küll kuskil mujal elada kui Euroopas siin on lihtsalt kogu aeg huvitav. Armastan Euroopat, siiralt armastan Euroopa vaimsust see minevik olevikus, mis avaneb aeglaselt läbi keelte ja mõtteloo, on ammendamatult nüansirikas. Iga päev on võimalik avastada midagi uut.
variseri ega valetajat. Tüüpilised neptuunlased ei kritiseeri kadeduse, ahnuse, lõbujanu ega laiskuse pärast. Ta mõistab ja aitab sedavõrd, kuivõrd see on tema võimuses. Tal on eriline 4 võime tunnetada iga pahet ja voorust ning haista juba kaugelt lõksu. Kalad vihkavad küsimusi, mis nõuavad otsest vastust, ja nii ongi nende vastus enamikul juhtudel ,,võib-olla". Kalade märgi kandja on altruist, kes tunneb ammendamatult, õrna armastust iga elusolendi vastu. See on tõeline pühaku omadus, kuna ei põhine enesehaletsusel ja enesearmastusel. Kes tahab olla tema sõber või teda armastada, peab kokku võtma kogu oma kujutlusvõime, et küündida tema mõttemaailma ja emotsioonide tasandini. Tuntumaid Kalasid: Frederic Chopin, Albert Einstein, Mihhail Gorbatsov, Georg Friedrich Händel, Nikolai Rimski-Korsakov, Konstatin Päts, Silvia Rannamaa, Kristina Smigun, Anne Veski, Eduard Vilde (L. Goodman, 1968). 1.2
komöödiateks valmisid sajandivahetusel. Tegi koostööd Moskva Kunstiteatriga. Näidenditel on nii komöödia kui ka tragöödia tunnusjooni, optimism seguneb pessimiga. Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H. Ibseni elu ja looming 1828-1906. esinnäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina". 19. saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibsen esimese loomeerioodi teostes rahvusromantism, näidendte teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest
radikaalselt eraldanud kümnetest tuhandetest ülejäänud arhitektidest, välistades seega täielikult koolkondade tekkimise, kuid ka epigoonluse, või muutes sellealased katsed vähemalt naeruväärseks. Alvar Aalto on ajalooliselt oma osa hiilgavalt täitnud ning näidanud, et süsteem muutub sügavaks, on terviklik ning võib luua ammendamatult ikka uuesti ja uuesti. Ta on seda teinud vastavalt lõppeva sajandi kaalukaile eeldustele, kujundades nii täiuslikku "olemise süsteemi", mis vastaks inimese sisemistele väärtustele ja loomuliku mitmekesisuse ilule. Aalto ütles lahti Euroopa funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu
annaabi.ee 
