Pärandumine- geneetilise info ülekanne, sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse. 5. Valk(tunnus) mitte nukleiinhappele! Geneetiline informatsiooni vool toimub põlvkonnast põlvkonda nukleiinhappelt nukleiinhappele (DNA, RNA) ja nukleiinhappelt valku (tunnus), mitte aga valgult nukleiinhappele. 7. Muutlikkus ja pärilik reaktsiooni norm Eluajal omandatud tunnused ei pärandu järglastele, pärandub geneetiline informatsioon, mitte juba elu jooksul muutunud tunnused. Pärilik reaktsiooni norm=fenotüübiline muutlikkuse ulatus
Ahelaid hoiavad koos N-aluste vahelised vesiniksidemed. DNA asub: 1. Tuumas põhiülesandeks on geneetilise info säilitamine ja edasiandmine ,,tütar DNA-le" (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil). 2. Mitokondrites - geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestuna DNA nukleotiidses järjestuses. Geenide avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleotiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. DNA asub inimorganismis rakutuumas. DNA funktsioon : geneetilise informatsiooni kandja. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestatuna DNA nukleotiidses järjestuses. Geenide avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleoiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. 14. Ensüümid: üldiseloomustus, funktsioonid, klassifikatsioon.
lõug (kui silmatorkav), naha värv (hele, tume), silmakoopad (lähestikku, teineteisest eemal), põsesarnad (kõrged, madalad), huuled (täidlased, kitsad), jne. 10. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse. 5. Valk(tunnus) mitte nukleiinhappele! Geneetiline informatsiooni vool toimub põlvkonnast põlvkonda nukleiinhappelt nukleiinhappele (DNA, RNA) ja nukleiinhappelt valku (tunnus), mitte aga valgult nukleiinhappele. 11. Eluajal omandatud tunnuste mittepärandumine Eluajal omandatud tunnused ei pärandu järglastele, pärandub geneetiline informatsioon, mitte juba elu jooksul muutunud tunnused. 12. Pärilik reaktsiooni norm ja genofond
pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus (See ots nagu "veereks" rõngalt maha). Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Molekulaarbioloogia põhidogma seisneb geneetilise info edastamisel. Geneetiline info on salvestatud DNA nukleotiidses järjestuses. Geenide ekspressioon ehk avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleotiidselt järjestuselt aminohappelisse järjestusse: 1. Esmalt kandub info DNA-lt mRNA-le. Toimub transkriptsioon See toimub rakutuumas (nukleoidis) 2. Edasi toimub mRNA nukleotiidses järjestuses salvestatud info põhjal tsütoplasma ribosoomidel valkude süntees. Toimub translatsioon. mRNA transporditakse tuumast välja tsütoplasmasse kus toimub tsütoplasmas ribosoomidel valkude süntees. DNA – RNA – valk.
nukleotiidipaaride kindla järjestusega DNA-lõigud. Lämmastikaluste komplementaarse paardumise printsiip tegi kohe mõistetavaks nukleiinhapete matriitssünteesi olemuse DNA replikatsioonil (DNA-->DNA) ja transkriptsioonil (DNA-->RNA), kuid näitas ka, et peab eksisteerima mingi kodeerimisprintsiip (geneetiline kood), mille vahendusel toimub info translatsioon (mRNA --> valk) nukleiinhapete 4-nukleotiidilisest järjestusest 20-aminohappelisse järjestusse valkude primaarstruktuuris. Mõistetavaks sai ka geenmutatsioonide olemus -- nukleotiidse järjestuse mingi muutus geeni piirides -- ning see, et iga geen võib alluda arvukatele erinevatele mutatsioonidele ja anda rohkesti erinevaid alleele.F. Crick formuleeris 1958. a. molekulaargeneetika ühe keskse teoreetilise printsiibina nn 'molekulaarbioloogia tsentraaldogma', mille kohaselt geneetilise info ülekanne matriitssünteesidel võib toimuda nukleiinhapetelt
Geneetika rakendus kaasajal Geneetiline informatsioon on salvestatud DNA nukleotiidses järjestuses ja kandub raku jagunemisel tütarrakkudesse geneetilise informatsiooni kandjate kromosoomide duplitseerumise tulemusena. Enne raku jagunemist kaheks tütarrakuks toimub rakus DNA süntees DNA replikatsioon, mille tulemusena saadakse igast algsest DNA molekulist koopia. Geenide avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleotiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. Esmalt kandub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le vastavat protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. RNA molekulide nukleotiidses järjestuses salvestatud informatsiooni põhjal toimub valkude süntees translatsioon. Seega liigub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. Seda seaduspära nimetatakse molekulaarbioloogia põhidogmaks. Teatud viirustel, kelle genoomiks on RNA molekul (siia kuuluvad
Geneetika rakendus kaasajal Geneetiline informatsioon on salvestatud DNA nukleotiidses järjestuses ja kandub raku jagunemisel tütarrakkudesse geneetilise informatsiooni kandjate kromosoomide duplitseerumise tulemusena. Enne raku jagunemist kaheks tütarrakuks toimub rakus DNA süntees DNA replikatsioon, mille tulemusena saadakse igast algsest DNA molekulist koopia. Geenide avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleotiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. Esmalt kandub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le vastavat protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. RNA molekulide nukleotiidses järjestuses salvestatud informatsiooni põhjal toimub valkude süntees translatsioon. Seega liigub geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. Seda seaduspära nimetatakse molekulaarbioloogia põhidogmaks. Teatud viirustel, kelle genoomiks on RNA molekul (siia kuuluvad
annaabi.ee 
