Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse: lihtlipiidideks; liitlipiidideks; tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesinikkeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid ja liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide
inimene saab toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (ahel on kujult väändunud). Trans - konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak- kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentano- perhüdrofenantreen (seostunud 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steriidid - steroolide rasvhapetega estreid. Levinuim loomne sterool on kolesterool.
kolesterool 2. Millest on tingitud lipiidide hüdrofoobsus ja millised läbiviidud reaktsioonidest näitasid seda? Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. 3. Mida tähendab amfifiilsus ja millised lipiidid on amfifiilsed? Glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. 4. Millised lipiidid kuuluvad bioloogiliste membraanide koostisse?
nimetused, levinumad esindajad. Lipiidid on vees lahustumatud molekulid, mis lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Nende bioloogiline roll- energia säilitamine, membraanide komponendid, signaaliülekande radades. Lipiidide jagunemine klassidesse: 1. Vabad rasvhapped (esterdamata) peamiselt energiaallikas; 2. Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3. Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4. Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5. Steroidid (terpenoidid) polütsüklilised ühendid; hormoonid, membraanikomponendid (kolesterool). 6. Vahad kaitsefunktsioon Rasvhape on küllastunud, kui enam kaksiksidemeid ei ole. Küllastunud rasvhapped on jäigemad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste. Triatsüülglütseroolid: struktuur ja funktsioonid. Miks peamine energiavaru?
rasvhapped: struktuuride esitusviisid, triviaal- ja süstemaatilised nimetused, levinumad esindajad. Lipiidid vees lahustumatud molekulid, mis orgaanilistes lahustites lahustuvad väga hästi. Roll: energia säilitamine, membraanide komponendid, signaalülekanded radades. Klassifikatsioon: 1) Vabad rasvhapped peamiselt energiaallikas; 2) Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3) Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4) Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5) Steroidid polütsüklilised ühendid, hormoonid, membraanikomponendid; 6) Vahad -kaitsefunktsioon. Küllastunud rasvhapped (ilma kaksiksidemeta): palmithape, heksadekaanhape. ahelad pakitake kokku tihedamalt, moodustavad jäigema ja rohkem organiseerunud agregaadi nt membraan. Küllastumata rasvhapped (kaksiksidemega): linoleenhape, olehape. ahelad on painduvad,
konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak-kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad, mistõttu neid peetakse südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. Vähesel määral leidub erinevate kudede rasvades ka diatsüül- ja monoatsüülglütseriide. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentano-
annaabi.ee 
