Üritati teada saada ka ligikaudseid palganumbreid. Teise osa lõpuks uuriti kui kiiresti tavaliselt vahetuvad vastaval ametikohal inimesed ning mis on tavaliselt selle põhjuseks. Kui eelnenud küsimuste eesmärgiks oli kirjeldada ametikohta, siis tööjõuliikumise väljaselgitamise eesmärgiks oli lisaks ametikoha kirjeldamisele ka teada saada, kui tihedalt peab korraldama personaliotsingut vastavale ametipositsioonile. Nimelt kui ametikohale ostitakse harva uut töötajat, siis on personaliotsingu tulemus seda tähtsam, kui aga tuleb pidevalt tegeleda vastavale ametikohale inimeste leidmisega, siis on personaliotsingu süsteemsus seda vajalikum. Kolmanda küsimuste osa eesmärk oli selgitada, kuidas otsitakse inimesi ametikohale. Selleks küsiti kõigepealt, kas vaba töökoht täidetakse inimese edutamise teel või otsitakse inimest väljastpoolt ettevõtet. Seejärel küsiti, kuidas algab personaliotsing
1. Adressaat- nimi ja ametikoht (postiaadressi pole vaja) 2. Pealkiri- avaldus 3. Tekst 4. Allkiri 5. Nimi ja amet 6. Vajadusel ka lisad 7. Üles paremale kuupäev Avaldus väljapoole asutust: 1. Aadress, kuhu saadetakse 2. Pealkiri 3. Sisu 4. Allkiri 5. Nimi ja amet 6. Kuupäev üles paremale 7. Lisad 8. Kuupäeva kohale enda andmed: nimi, aadress, telefon ja e-posti aadress Õnnitluskiri Saadetakse org juubeliks, äri laiendamisel, kõrgemale ametipositsioonile saamisel. Vormistatakse organisatsiooni plangile või üldplangile. Ei ole: · Postiaadressi · Viita On: · Nimi, ametikoht ja kuupäev. Lubamatud on trükivead! Kirjas märgitakse: · Õnnesoovi põhjus (individuaalne, sõnastuselt pidulik ja korrektne) · Õnnitleja omakäeline allkiri Hea mulje jätab, kui lõputervitus on käsitsi kirjutatud. Õnnitluskaartidest tuleks eelistada kahepoolseid kaarte, mis saadetakse ümbrikus. Peal võiks olla firma logo.
Vertikaalset liikuvuse eelduseks on hariduse ja oskuste omandamine; seda takkistab onupojapoliitika ja ametite ostetavus ja müüdavus. Horisontaalne sotsiaalne liikuvus Vertikaalne sotsiaalne liikuvus Liikumine sarnase positsiooniga Liikumine erineva positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel nt maalt linna; tehasest sama vahel nt müügispetsialistist tehase ametipositsioonile firmajuhiks; oskustöölisest saab lihttööline 2. Majanduse põhitegurid. Tootmisressursid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid. Majandus on tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda
võimuks. See kujutab endast ametlikku õigust kontrollida ja kasutada organisatsiooni ressursse (7). Võimupositsioonid kätkevad endas nii hirmul kui ka premeerimisel rajanevat võimu. Seaduslik võim on siiski laiem mõiste. Eriti tähendab see aga organisatsiooni liikmete poolt positsioonist tulenevate õiguste aktsepteerimist. Kui koolidirektorid, pangapresidendid või armee ohvitserid midagi räägivad (eeldades, et nende määrusi ning arvamusi võetakse vastavalt nende ametipositsioonile), siis õpetajad, tellerid või leitnandid tavaliselt kuuletuvad ja täidavad käsku (7). 1.1.5 Informatsioonil rajanev võim Neljas ametliku võimu allikas informatsioonil rajanev võim tuleneb juurdepääsust infole ja kontrollist selle üle. Inimesed organisatsioonis, kellel on teiste jaoks vajalikke andmeid või teadmisi, võivad muuta nad endast sõltuvaks. Juhid, näiteks, pääsedes ligi müügiandmetele, kulutustele, palgamääradele, kasumile jt andmetele, võivad kasutada
4 5. Juhtkonna toetus alluvatele. 6. Kontroll reeglite ja seaduste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd. Kontroll on reeglina ettevõttes ebapopulaarne tegevus. 7. Identiteet e patriootlus mil määral samastavad töötajad ennast organisastiooniga. 8. Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis on üles ehitatud vastavalt hinnangule ja ametipositsioonile ja mida aeg-ajalt korrigeeritakse. 9. Konflikti tolerants millisel määral on organsiastioonis levinud kriitika ning milline on konfliktide iseloom. 10. Kommunikatsioon see on eelkõige mitteametliku kommunikatsiooni osa informatsiooni liikumisel org-s. Organisastiooni kultuuri võib jagada vaadeldavaks kultuuriks ja süvakultuuriks. Vaadeldav kultuur on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajatele, klientidele ja töötajatele.
annaabi.ee 
