selgitama tee olukorda. Türi alevivolikogu oli andnud jaamale 1923. aastal Türi nime Allenkülli ja Alliku asemel. Valitsuse kontroll näitas, et raudtee on aegunud ja kohati kriitilises seisus. TallinnViljandi ning TüriTamsalu tee puhul oli kasutatud erinevat tüüpi rööpaid, nende ühendused olid viletsad ja kulunud lukud põhjustasid murdumisi. Osa liipreid oli kõdunenud. Jaamahooned olid kitsad ja ametikorterid väikesed. Vananenud vedurid oli käsipiduritega. Vedurite veojõud ja rongi kiirus väike, keskmiselt 17 km tunnis. 1927. aastal pandi uued rööpad TallinnViljandi teele. Selle lõigu rööpad uuendati ja paigaldati omakorda PaideTamsalu liini vanade rööbaste asemele. Algas Türi raudteejaama uuendus. 1930. aastal kõrvaldati hoone eest varikatus ja maja sai kahekorruselise kivist juurdeehitise. Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid.
Vaatamata suurtele ümberehitustele on maakivist kehand säilinud algses mahus ja algsel kujul. Räpina mõisa aednikumaja Räpina mõisa aednikumaja on ehitatud 20. sajandi algul. Aednikumaja on ühekorruseline puidust keldrikorrusega hoone. Puitlaudisel on krohv. Hiljem on hoonet juurdeehitusega pikendatud. Hoone on kaetud viilkatusega. Hoonele on iseloomulikud arvuka ruudujaotusega aknad. Seinu katavad puitsõrestik ja viinamarjaväädid. Hoones paiknevad ametikorterid. Räpina mõisa pargipaviljon Räpina mõisa pargipaviljon on ehitatud 19. sajandi teisel veerandil. 2011. aasta suvel toimusid restaureerimistööd. Pargipaviljon on ilus, klassikaline 8 heleda toskaana sambaga rotund. Ümarehitis on kaetud pealt madala kupliga, mille ääres lai puitkarniis. Räpina mõisa pargipaviljon üks väheseid originaalkujul säilinud pargipaviljone (Muisuskaitseamet). Omandi ja haldamise probleemid
motivatsiooni. Konkreetseid vorme on palju, abi andmise kriteeriumide alusel võib jaotada: tasumisvormi järgi, saajate ringi, osutamise sageduse, vajalikkuse astme, mõõtmisviisi, kulude arvestamise viisi, abi eesmärgi ja olemuse järgi. Abistamise motiivid on majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised. Võib välja tuua enamlevinud motiivid, need oleksid järgmised: töötajate tööpanuse suurendamine; töötaja sidumine ettevõttega (vanusetasud, ametikorterid); mõju suurendamine töövõtjale; maksusoodustuste saamine. Ametiühingud on sellise sotsiaalabi vastu, kuna see võib kahjustada ametiühingute mõju ja töötajate tegevusvabadust.
pälvivad tähelepanu külgseinu liigendavad põikikandeseinad, mis loovad illusoorse mulje kitsastest külglöövidest. 1937. a. ehitati Kadrioru ümberkorraldamise käigus lossi teljele uus haldushoone A. Kotli poolt koostatud projekti järgi. Maja valmis üldjoontes 1938. a. sügisel, lõplikult 1939. a. suvel. Haldushoone oli mõeldud lossis elavale K. Pätsile tööhooneks, seal asusid presidendi kantselei, õiguskantsler koos oma kantseleiga, teenemärkide komitee asjaajamine ja mõned ametikorterid. Tartu Kaitseliidu hoone võistlusele 1938 olid kutsutud A. Kotli, E. Lohk ja A. Matteus, kes kõik said küll võrdse rahasumma ja preemiat ei määratud. Lõpliku projekti koostaja otsustas imelihtsalt igivana vastuolu: Kaitseliidu peastaap asus Tallinnas, kus olid käepärast A. Kotli ja E. Lohk. Ei ole täpselt teada, milliseid arhitektuurseid nõudeid esitas Kaitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille
abiellumistoetused); *vaimsete ja sportlike huvide rahuldamine (raamatukogud, koolitused, sporditoetused). Keskmiselt on ettevõtetes sotsiaalabi summad 10-15% kuupalgast, tavaliselt on need summad suurtes firmades ka suuremad. Abistamise motiivid on majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised. Võib välja tuua enamlevinud motiivid, need oleksid järgmised: *töötajate tööpanuse suurendamine; *töötaja sidumine ettevõttega (vanusetasud, ametikorterid); *mõju suurendamine töövõtjale; *maksusoodustuste saamine. Ametiühingud on sellise sotsiaalabi vastu, kuna see võib kahjustada ametiühingute mõju ja töötajate tegevusvabadust. 58
annaabi.ee 
