omakorda veel kolma aastat kõrgema astme keskkoolis. Kokku kulub järelikult täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meil Eestis. Väikeste jaapanlaste koolitee algab juba mitu aastat enne algkooli, nad viiakse juba 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda. Kõrgema astme keskkooli lõpetab enamik õpilastest, kui nad on 18-aastased. Kolmveerand neist lõpetab üldharidusliku keskkooli, ülejäänud lähevad pärast 9- aastast üldhariduskooli mitmesugustesse keskharidust andvatesse ametikoolidesse. Kuna sisseastumiseksamid ülikoolidesse ja kolledzitesse on väga rasked, siis käivad paljud õpilased aastaid tavalise kooli kõrvalt veel ettevalmistuskoolides. Tihtipeale viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab jällegi lõpetama hea keskkooli. Normatiivne komponent Sotsiaalsed normid on Jaapani ühiskonnas eriti olulised. Kõikide vanemate inimeste ning
ja veel 3 aastat kõrgema astme keskkooli. Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Paraku algab väikeste jaapanlaste koolitee juba mitu aastat enne algkooli, nimelt viiakse nad 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda. Kõrgema astme keskkooli lõpetab 97% õpilastest, kui nad on 18-aastased. Kolmveerand neist lõpetab üldharidusliku keskkooli, ülejäänud lähevad pärast 9- aastast üldhariduskooli mitmesugustesse keskharidust andvatesse ametikoolidesse. Umbes 22% keskkoolilõpetajatest jätkab oma haridusteed ülikoolides ja kolledzites, paljud õpivad edasi alama astme kolledzites või tehnikakolledzites. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid. Iga sisseastuja peab sooritama eksami, välja arvatud juhul, kui ta on varem samas koolis õppinud madalamal astmel. Kuna sisseastumiseksamid on väga rasked, siis käivad paljud õpilased aastaid tavalise kooli
aastat kõrgema astme keskkooli ( (ktgakk ehk (kk)). Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Paraku algab väikeste jaapanlaste koolitee juba mitu aastat enne algkooli, nimelt viiakse nad 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda. Kõrgema astme keskkooli lõpetab 97% õpilastest, kui nad on 18-aastased. Kolmveerand neist lõpetab üldharidusliku keskkooli, ülejäänud lähevad pärast 9- aastast üldhariduskooli mitmesugustesse keskharidust andvatesse ametikoolidesse. Umbes 22% keskkoolilõpetajatest jätkab oma haridusteed ülikoolides ja kolledzites, paljud õpivad edasi alama astme kolledzites või tehnikakolledzites.Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid. Iga sisseastuja peab sooritama eksami, välja arvatud juhul, kui ta on varem samas koolis õppinud madalamal astmel.Kuna sisseastumiseksamid on väga rasked, siis käivad paljud
keskkooli ja veel 3 aastat kõrgema astme keskkooli. Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Paraku algab väikeste jaapanlaste koolitee juba mitu aastat enne algkooli, nimelt viiakse nad 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda. Kõrgema astme keskkooli lõpetab 97% õpilastest, kui nad on 18-aastased. Kolmveerand neist lõpetab üldharidusliku keskkooli, ülejäänud lähevad pärast 9- aastast üldhariduskooli mitmesugustesse keskharidust andvatesse ametikoolidesse. Umbes 22% keskkoolilõpetajatest jätkab oma haridusteed ülikoolides ja kolledzites, paljud õpivad edasi alama astme kolledzites või tehnikakolledzites. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid. Iga sisseastuja peab sooritama eksami, välja arvatud juhul, kui ta on varem samas koolis õppinud madalamal astmel.
2.1. Matemaatikaõpetus Soomes Soomes lähevad lapsed kooli 7- aastaselt. Koolistruktuur on selline: 6-aastane algkool (ala-aste) ja sellele järgnev 3-aastane üla-aste (ylä-aste) moodustavad koos põhikooli (peruskoulu). Sellele järgneb 3-aastane gümnaasium (lukio). Põhikool ja gümnaasium on eraldiolevad koolid ning ei tööta ühes majas nagu meil tavaliselt on. Gümnaasiumi astub umbes 50% põhikooli lõpetajatest, ülejäänud lähevad ametikoolidesse. Kui minevikus oli erinevus gümnaasiumi- ja kutsehariduse vahel suur, siis viimastel aastatel on see vähenenud ning ka vahettegev suhtumine vähehaaval kadumas (Õpetajate Leht, 5.aprill 2012). On palju näiteid sellest, et omavalitsused ühendavad gümnaasiume ja kutsekoole üheks õppeasutuseks. Sellist koostööd tegema kohustab ka riik. Kutsekoolilõpetajad on üha enam võimelised jätkama õpinguid kõrgkoolis. Koolikohustus on 9 klassi
annaabi.ee 
