Teemavalikut ajendas valima autori veendumus, et nii eilses, kui ka tänases maailmas on põhjendatud juhtudel eetiline kasutada ebaeetilisel teel saadud teadmisi. Põhjendatud juhtudel seetõttu, et piiritleda essee mahtu ning teemakäsitlust. Kuna sõnu ebaeetiline ja eetiline on võimalik erinevalt mõista on oluline siinjuures ära tuua mõistete definitsioonid. Ebaeetilise all mõtleb autor antud juhul midagi, mis ei vasta heakskiidetud sotsiaal- või ametialastele standarditele. Eetilise all aga eelnevas kirjelduses nimetatule vastavust. Teema paremaks avamiseks ja autori seisukohtade põhjendamiseks on alljärgnevalt toodud kaks näidet, mis viimase veendumust toetavad. Esimene neist tänasest päevast ning teine pea saja aasta tagusest perioodist tulenevalt. Esmalt näide politsei tööst kurjategija süüdimõistmisel või tabamisel. Olukorras, kus politsei saaks
Adopted by the Committee of Ministers on 6 October 2000 at the 724th meeting of the Ministers’ Deputies (edaspidi Rec(2000)19). 560 JURIDICA VIII/2011 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses Norman Aas teemi olemasolu, mille raames kõrgetele ametialastele ja isikuomaduste nõudmistele vastavad prokurörid saaksid oma tööd teha õiglaselt ja erapooletult. Alljärgnevalt analüüsitaksegi prokuratuuri suhtes kehtivaid peamiseid rahvusvahelisi standardeid lähemalt ja antakse hinnang, kas Eesti prokuratuurisüsteem nendele vastab. 2. Prokuratuuri peamised organisatsioonilised mudelid Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob teatavasti kolm demokraatliku legitimatsiooni
13 Harju poliitikul lasub pistise andmise kahtlus - Postimees, Rasmus Kagge, 22.04.2004 14 Sootak, J. Majanduskriminaalõigus – Tartu, 1998, lk 45 15 Korruptsioon Eestis, kolme sihtrühma uuring – Tallinn, 2005, lk 8 16 Kriminaalkoodeks - 07. mai 1992.a. - RT 1992, 20, 287 ja 288, jõustunud 1. 06. 1992. 11 kriminaliseeritud tegevus, tuleb tõdeda asjaolu, et sotsialistlikus ühiskonnas vaadati ametialastele kuritegudele tihti läbi sõrmede. Seda eriti juhul, kui tegemist oli mõne NLKP17 liikmega, et vältida partei maine kahjustamist rahva silmis. Redigeerimise tulemusena sai altkäemaksu kirjeldus Kriminaalkoodeksi 8. peatükis, see on ametialased kuriteod, § 164 lg 1 järgneva sõnastuse: Vara, varalise õiguse või muu varalise kasu altkäemaksuna saamise eest isiklikult või vahendaja kaudu altkäemaksu andja huvides
välja ütlemata, kuivõrd erinev on autoritaarse riigi ajakirjandus vabast ajakirjandusest (informatsiooni asemel propaganda). Ka kutseorganisatsiooni juhid kõnelesid (küll ettevaatlikus toonis) ajakirjandusvabaduse piirangute kahjulikkusest, püüdes samas ametile eriseisundit kehtestada (ajakirjandusseaduse ja trükiseaduse vastavate punktide läbisurumise katsed). Niisiis kandus Eestis professionaalse ideoloogia problemaatika ajakirjanike prestiizi küsimustelt ametialastele, mida tingisid iseseisvas Eestis toimunud ühiskondlikud protsessid ühest küljest ja ajakirjanduse vormiliselt kiire areng teisest küljest, millele ametialased kutseoskused vajalikul määral järele ei jõudnud. Seepärast kasvas demokraatia kriis 1933. aastal koheselt ka ajakirjanduse kriisiks (seda võiks sõnastada ka vastupidi, kuna nad on nii tihedas seoses), mille tulemusena sai ajakirjandus nö riigi huvides endale suukorvi. See omakorda valmistas ette pinnase 1940. aasta
Aktiivse tööturupoliitika meetmetest kasutatakse kõige enam tööturuõpe. Õppes osalenute arv on vähenenud, seda eelkõige põhjusel, et vastavalt 1995. a. jõustunud töötu sotsiaalse kaitse seadusele saab koolitust anda ainult registreeritud töötutele. Teiseks põhjuseks on tööturuõppe suunitluse muutumine: 1994. a. ja enne seda oli põhirõhk nn. tööturualasel üldõppel (keeleõpe, arvutiõpe, toimetuleku kursused jne.), ent alates 1995. a. on suurem rõhk pandud ametialastele täiend- ja ümberõppe kursustele, mis on aga hinnalt kallimad. Rakendatakse ka hädaabitöid. Hädaabitööd on tööhõivetalituste poolt töötutele korraldatav ajutine töö, mille tegemiseks ei ole üldjuhul vaja vastavat erialast ettevalmistust. Aktiivsete meetmete hulka tuleks lugeda ka ülalmainitud stardiraha maksmist, mis peab võimaldama ettevõtluse alustamist. Tööturupoliitika peaks tulevikus olema rohkem eesmärgipärasem. Vastavate ametkondade tegevusest jääb
annaabi.ee 
