Mekitaton suri sünnitusel, ning lapse isaks oli arvatavasti Amenhotep IV. Amenhotep IV abiellus ka oma tütarde Meritatoni ja Anhesenpaatoniga. Aastal 1346 eKr alustas Amenhotep IV usurevolutsiooni: ainujumala Atoni kultust. Sellega asendati varasem monoteism henoteismiga: tunnistati küll paljude jumalate olemasolu, kuid kummardada tohtis neist ainult ühte, päikeseketast Atonit. Päikesejumal Re samastati Atoniga. Tollal oli kombeks panna lastele jumala nime sisaldav nimi ning kõigi Amenhotepi laste nime lõpus oli kas "Aton" või "Re". Samal aastal hakkas Amenhotep IV ehitama uut pealinna Ahetatonit, mille tänapäevane nimi on Amarna. Järgmisel aastal, 1345 eKr, muutis ta oma nime ametlikult Ehnatoniks (Ahenatoniks), et rõhutada omarajatud kultust. 1343 eKr. viidi riigi pealinn Teebast Ahetatonisse üle. Siiski kestis pealinna ehitamine veel 2 aastat. Nofretete omandas enneolematu võimu ja võib-olla sai oma mehe kaasvalitsejaks
5.Obelisk (ülevalt kitsenev sammas) Pariisis Concorde`i väljakul-Luksori templi ees seisnud. 6.Püloon-väravaehitis, kaks ülespoole ahenevat müüriplokki. 7.Perspektiiv-ruumi kujutamine tasapinnal,egiptlased ei tundnud, asetasid piltidel tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale. 8.Vaaraokuju-enamasti seisid väärikalt ja sirgelt, käed küljel ja üks jalg teisest veidi ees. 9.Egiptuse piltkiri-hieroglüüfid, teadlased desifreerivad siiamaani.(Wikipedia) 10.Nofretete-vaarao Amenhotepi abikaasa, tema nime võiks tõlkida kui ,,ilus, täiuslik", on mõjutanud isegi kaasaegset iluideaali. Tema originaalkuju (büst) asub Saksamaal.Tema muumiat ei ole leitud. 11.Egiptuse helleniseerumine-kreeka päritoluga Ptolemaioste dünastia lisas egiptuse kunsti palju kreekalikku.Muutus kreekapäraseks. 12.Kleopatra-kreeka päritoluga viimanePtolemaioste dünastiast Egiptuse kuninganna, oli seotud Julius Caesar ja väjuht Antoniusega, tark ja haritud, ei olevat olnud kaunitar.
ta vastuhaku kiiresti maha ning purjetas tagasi Egiptusse, mässupealikute laibad laevalööri riputatud. Amenhotep II püstitas oma eelkäijate eeskujul Teebas palju templeid, sealhulgas ka kuningliku juubeli (Hebi-Sedi) templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal. Amenhotep II oli suur ehitaja samuti. Temast jutustab Manetho, et õukondlased surmasid tema Thutmosis IV (u 1400 u 1390 eKr.) Thutmosis IV oli Amenhotep II vaarao järeltulija ehk poeg. Thutmosis polnud Amenhotepi poegadest vanim ning pole päris selge, mil viisil sai temast troonipärija. Thutmosis ise selgitas seda ilmset vastuolu päiksejumal Horemaheti müstilise sekkumisega. Seda jumalat isikustab Memphise ühes iidses kuninglikus matmispaigas Gizas kõrguv suur sfinks. Praegugi sfinksi ees seisve steeli raidkirja järgi olevat see jumal ilmunud unenöos prints Thutmosisele, kes kõrbes korraldatud jahiretke ajal sfinksi varjus puhkas, ning rääkinud temaga "nagu isa, kes kõneleb pojaga"
kaubanduses osalemine (Byblose sadam), Käsitöö ja kunsti õitseaeg, riigireformid nt. kohalike nomarhide võimu kärpimine o Uus Riik-u 1550-1075eKr,u 1550 hüksoslaste maalt väljaajamine ja riigi taasühendamine, riigi ulatuse ja jõukuse kõrgaeg, armee väljaarendamine (kaarikuvägi), uued vallutused Kusi vallutamine (Napata linn), uurimisretk Punti, Levanti sõjakäik (kuni Eufratini), u 1350 vaarao Amenhotepi uus religioon (Atoni kultus), tähtsaim usukeskus Teeba, tõusis preesterkonna osatähtsus riigi elus o Hiline riik-u 1075-525 e.Kr, võõramaist päritolu valitsejate võim, traditsiooniline ilme, 525 e.Kr langes Egiptus kaheks sajandiks Pärsia võimu alla · Seisused-Vaarao ametnikud - asevalitsejad/nomarhid, väepealikud, preestrid kirjutajad käsitöölised talupojad - orjad · Religioon
Amenhotep II püstitas oma eelkäijate eeskujul Teebas palju templeid, sealhulgas ka kuningliku juubeli Hebi-Sedi templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal. Väidetavalt surmasid ta õukondlased. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis IV (u 1400 u 1390 eKr.) Thutmosis IV oli Amenhotep II vaarao järeltulija. Thutmosis polnud Amenhotepi poegadest vanim ning pole päris selge, mil viisil sai temast troonipärija. Thutmosis ise selgitas seda ilmset vastuolu päiksejumal Horemaheti müstilise sekkumisega. Seda jumalat isikustab Memphise ühes iidses kuninglikus matmispaigas Gizas kõrguv suur sfinks. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis IV avalikud monumendid kujutasid teda ja isa vanaisa eeskujul spordiharrastaja ning sõdalasena
13 põhimõte, mis pärines suurte püramiidide - kunstlike mägede ajast. Templi loomise lähtepunktiks oli Niilus - preestrite protsessioon kujutanuks nagu Niiluse voogusid, nende tee aga kulges sammaste, st. palmide, papüüruse ja lootosevarte vahel. Niiluse oru kaljuseid pervi võisid kehastada püloonid. Nii või teisiti - arhitekt Amenhotepi rajatud Luksori templist sai selge eeskuju kõigile Uue riigi ajal ehitatud templitele. Suurt tähelepanu pöörati Uue riigi I poolel ka haudehitistele, siingi kujunesid üheks tähtsamaks komponendiks sambad. Hauakamber paiknes tavaliselt kaljumassiivi sügavuses, selleni pääses aga läbi suurejoonelise templikompleksi. Silmapaistvamaks näiteks on Hatsepsuti ( oli naisvaarao 18. dün. ajal ) haudehitised Deir - el - Bahri orus Teeba lähistel ( ar. Senmut )