vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit
vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit
kohalolul, kuid muutub nähtavalt häirituks, kui lapsevanem lahkub. Lapsevanema naastes rahuneb märgatavalt. Lapsed on hilisemas eas kohanemisvõimelised, edukamad suheldes eakaaslastega. Tõrges ebakindel kiindumus (C) Lapsed ilmutasid distressi juba enne vanemast lahutamist, ning olid klammerduvad ja raskesti lohutatavad. Lapsevanema puudumisel ilmutasid kas minnalaskmist või abitut passiivsust. Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. Kõige hullem mida ema saab teha on see, et ära hiilida nt lasteaias. Ema peaks ikkagi laskma näha lapsel, et lahkud, siis õpib oma emotsioone reguleerima muidu tekib ärev kiindumissuhe.
Välja kujunemata emotsioonide regulatsioon. See kujuneb välja siis kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti. · Ärev/ambivalentne - näitavad üles ärevust enne kui nad lahutatakse. On vähehuvitatud ümbrusest, hoiavad pidevalt ema lähedale, valvavad pidevalt et maha ei jäetaks. Kui maha jäetakse, siis nutab (väljendab distressi). Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab jne. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele, kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. M. Klaus ja J. Kennell (1975) - jälgisid kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Nad eristasid erinevaid puudutamise rütme, kust ja kuidas emad silitavad, jne
See ei sõltu sellest, kes temaga on. Ema lahkudes ei nuta, ema naastes näib laps teda vältivat. Võõrast ei kohelda emast oluliselt erinevalt. Väljakujunemata emotsioonide regulatsioon, kujuneb kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti.) ärev ambivalente(näitavad üles äravaust enne ema minekut. On väha huvitatud ümbrusest, pidevalt hoiavad ema lähedale, valvavad,et neid maha ei jäätaks. Distress. Ema naasmisel on ülimalt distressis, mis väljendub ka ntks ambivalentses käitumises, vastuolulises käitumises. Kujuneda, kui ema kord hellitab liiga siis jälle ei reageeri, ebareeglipärane signaalidele vastamine. Kiindumusstrateegiad kujunevad terveks eluks.
Idealiseeritud kujutlusele mittevastava ignoreerimine. Reaalmina surutakse alateadvusse. Käitutakse nii nagu ollakse ideaalminana. Kahekordne standard, olude erinevuse argument. Mina võin, teine ei või. Iseloomustab nartsisstliku elukäsitluse häiret. „Ma eksisin, kuna teine segas. Teine eksib samas olukorras, siis on loll.“ Ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine. Range enesekontroll. Ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine. Otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus. Küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine. Normaalne isiksus – paindlikkus. Neurootiline isiksus – fiksatsioon. VI EKSTERNALISEERIMINE: Eksternaliseerimine - ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eks: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine.
annaabi.ee 
