precentralis’es, Perifeerne – asub kraniaalnärvi motoorsetes tuumades c) Capsula interna läbimiskoht Capsula interna genu osa d) Perifeerne närv Bilateraalselt – nucl.motorius n trigemini (n.trigeminus) Motoorne juhtetee kõri lihastele ! a) trakti nimetus - tractus corticonuclearis b) tsentraalse, perifeerse neuronikeha asukoht tsentraalne - gyrus precentralis, perifeerne - nucl. ambiguus c) millise capsula interna osa läbivad tsentraalse neuroni jätked - capsula interna genu osa d) perifeerne närv - n. vagus e) kas kuid kulgevad motoorse tuumani bi-, kontra- või homolateraalselt - bilateraalselt ! Motoorne juhtetee reie eesmise rühma lihastele a) trakti nimetus - tractus corticospinalis b) tsentraalse, perifeerse neuroni asukoht - tsentraalse (gyrus precentralis), perifeerse (seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades)
silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus
n. facialis n. facialis gangl. geniculi r. digastricus m. stylohyoideus 12.M. frontalise innervatsioon: nucl. n. facialis n. facialis gangl. geniculi näoharud ülemine tüvi m. frontalis 13.Silmaümbruse lihaste, ülahuule ja põsepiirkonna lihaste innervatsioon: nucl. n. facialis n. facialis gangl. geniculi näoharud 3.3 N. glossopharyngeus (IX), keele-neelunärv 3. vistseraalkaare närv. Tuumad: a) Nucl.ambiguus: EVE, pehmesuulae ja neelu lihased: m. stylopharyngeus, m. constrictor pharyngis superior b) Nucl. salivatorius inferior: ÜVE, ÜL parasümp. ganglionis: gangl. oticum, ganglia terminalia, närvitüve gangl. inferius. Gl. parotidea, gll. buccales, trummiõõne limaskest, keele tagumise 1/3 limaskest, neelu limaskesta näärmed c) Nucl. gustatorius: EVA, gangl. inferius, maitsmistundlikkus keele tagumiselt 1/3 d) Nucl. solitarius: ÜVA, gangl. sup. et inf
tsentraalsed jätked n vestibularis'e tuumades nucleus vestibularis superior, medialis, lateralis, inferior ja osalt ka cerebellum'is IX N glossopharyngeus Sulcus Foramen jugulare Kõikide tundeneuronite kehad on närvitüves ganglion nucl ambiguus (branhiomotoorsed Segatüüpi; 3. posterolateralis'e superius et inferius'es. Ganglion superius on kuid;neelu ja pehmesuulae vistseraalkaare närv; ülaosas, oliivi Kulg: väiksem, koljuõõnes foramen jugulare piirkonnas; lihastele) sisaldab 4 liiki kiude taga IX närv laskub v ganglion inferius (osaliselt parasümpaatiline) nucl salivatorius inferior (annab
(kontralateraalselt). 5. Alumise perifeerse motoneuroni keha ‒ kraniaalnärvi motoorsetes tuumades: a) bilateraalselt ‒ ristunud ja samapoolseid kiude saavad: nucleus nervi oculomotorii´s (III) ‒ silma lihased; nucl. motorius n. trigemini (V) ‒ mälumislihased; nucl. n. facialis (VII, alumine osa) ‒ näo ülemise osa miimilised lihased; nucl. ambiguus (IX, X) ‒ neelu, pehmesuulae lihased, kõri lihased. b) kontralateraalselt ‒ ainult vastaspoolseid kiude: nucleus n. abducentis (VI), nucleus n. facialis (VII, ülemine osa) ‒ näo alumise osa miimilised lihased; nucleus n. hypoglossi ‒ (XII) keele lihased. c) ristumata, homolateraalselt ‒ nucleus trochlearis (IV). 6
annaabi.ee 
