Elavhõbe, sümbol Hg, Looduses leidub üle 30 elavhõbedamineraali, sealhulgas puhast lad.k. hydrargyrum elavhõbedat ja paljusid amalgaame. Paljud elavhõbedaühendid on vees raskesti lahustuvad, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Esimeseks meie eellase tähelepanu
KEEMILISED OMADUSED Perioodi viimane d-element Oksüdatsiooniaste on I või II Enamik ühendeid on vähepüsivad, kuid erakordselt mürgised Asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja Reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad Reageerib väävli ja joodiga tavalistes tingimustes Lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid jt metalle, moodustades amalgaame Õhus on püsiv Õhus kuumutamisel ühineb hapnikuga, andes kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks KASUTAMINE Elavhõbeda kasutamine põhineb tema omadustel. Tal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Hästi tuntud on ka elavhõbedabaromeeter ja vererõhu mõõtmise seade.
Elavhõbe tahkub temperatuuril –38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Lihtainena on elavhõbe kergsulav hõbevalge läikiv metall. Elavhõbedal on ka suur soojuspaisumise tegur ja seetõttu kasutatakse teda tihti termomeetrites. Keemilised omadused Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle (ka alumiiniumi), moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Alumiinium on keemiliselt aktiivne element, mis reageerib energiliselt õhuhapnikuga. Tavatingimustel kattub aga alumiiniumi pind selle tulemusel oksiidikihiga. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks
Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes: näiteks õhurõhku mõõdeti elavhõbeda sammastes ( seda kasutatakse isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Teada on ka, et on olemas elavhõbedabaromeeter ja et elavhõbedat kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle (ka alumiiniumi), moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Alumiinium on keemiliselt aktiivne element, mis regeerib energiliselt õhuhapnikuga. Tavatingimustel kattub aga alumiiniumi pind selle tulemusel oksiidikihiga, mis pidurdab hapniku juurdepääsu ja peatab korrosiooniprotsessi. Amalgaamis lahustunud alumiiniumi reageerimisel hapnikuga aga taolist kaitsekihti ei tekki ja oksüdeerunud alumiiniumi asendamiseks lahustub amalgaamis ühe uut alumiiniumi.
Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele. Päevavalgus- ja somaariumilampides on metalse Hg tilgad. Kokkupuutumisel teiste metallidega moodustab Hg sulameid amalgaame. Eriti kergesti ühineb ta kullaga, kusjuures kuldese muutub kohe hõbedaseks, millest Hg eraldamine on juba keerukas. Esimeseks meie eellaste tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati Vana Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba kiviajal joonistati sellega koopa ja hauakambri seintele. Plinius Vanem nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks
Näiteks tekib kontsentreeritud HNO3 toimel elavhõbedasse Hg(NO3 )2: Hg + 4HNO3 = Hg(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O. Kui Hg liiasse toimida lahjendatud lämmastikhappega, tekib Hg2(NO3)2: 6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Elavhõbedaühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - 5 Elavhõbeda ja tema ühendite kasutusalad
Argielust tuntud metallidest on elavhõbe (Hg) ainus metall, mis toatemperatuuril on vedel. Hg on raskeim vedelik, ületades vee tiheduse 13,6kordselt. Liiter Hg-d on raskem ämbritäiest veest ja raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus -38 kuni 357 ° C juures ning soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on ta sobiv termomeetri täiteaine. Sellena on Hg ka paljudele tuttavaks saanud. Elavhõbe lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid jt metalle, moodustades amalgaame. Elavhõbeda põhilised iseloomulikud omadused on toodud allolevas tabelis: 4 AINE NIMETUS (IUPAC): ELAVHÕBE LADINA KEELNE NIMETUS: hydrargyrum INGLISEKEENE NIM: Mercury, metal, Quicksilver KEEMILINE VALEM: Hg ELEKTRONSKEEM: 80| 2) 8) 18) 32) 12) 6) AATOMMASS: 200,59 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Raske, hõbeläikeline vedel lõhnata metallimaitsega metall. PÕLEVUS: ei põle TIHEDUS VEE SUHTES: 13,546 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES: 6,93
elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), elavhõbedat: amalgaame, keraamikakunsti, sh. glasuuriga katmist, klaasi (Egiptuse ja Hiina varased tsivil.- d, Kreeka V saj.): liiva sulatamine taimse tuhaga (Egiptuses ka soodalademed); ka värviline klaas, rasv + taimetuhk seep (Plinius), kangaste värvimist (kõigepealt Kaug-Idas): mineraalsed, taimsed ja loomsed värvid ALKEEMIA 5-16(17) saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse. alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg).
annaabi.ee 
