5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. Alveolaarõhu koefitsent on (VT  VD)/(VHRM + JM) = (600-150)/(1400+1500) = 0,16 Väljahingamise rõhutamine annab ökonoomsema võimaluse optimaalse taseme saavutamiseks alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine! 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaaside partsiaalrõhk ehk osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile  see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus
5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. Alveolaarõhu koefitsent on (VT  VD)/(VHRM + JM) = (600-150)/(1400+1500) = 0,16 Väljahingamise rõhutamine annab ökonoomsema võimaluse optimaalse taseme saavutamiseks alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine! 7. Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis Gaaside partsiaalrõhk ehk osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile  see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus
3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb:  Hingamismaht  Sissehingamise reservmaht  Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC)  pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb:  Väljahingamise reservmaht  Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5. Kopsude üldine ehk totaalne mahtuvus, millest koosneb (TLC)  maksimaalse sissehingamise järel olev kopsude ruumala, koosneb: · Sissehingamise e hingamismaht (VT) · Inspiratoorne reservmaht(IRV) · Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht(ERV) · Jääk- ehk residuaalmaht (RV) 6. Mis põhjustab gaaside difusiooni kopsualveoolides? Gaaside partsiaalrõhkude erinevus alveolaarõhus ja venoosses veres
madalama õhurõhuga keskkonda. 119.​Millised alltoodud väidetest gaasivahetuse kohta on tõesed? *​Sissehingamisel​ rinnaõõne maht suureneb, rõhk langeb hingamisteedes atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. *​Spirograaf v​ õimaldab registreerida sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja mahtuvusi., *Gaasivahetuses​ osalevat osa kopsude ventilatsioonist nimetatakse alveolaarventilatsiooniks., *Alveolaargaasist​ verre ja verest alveolaargaasi difundeeruvad gaasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. *Ficki seaduse​ järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga, gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusioonipinda ja difusioonikonstandiga ning pöördvõrdeline koe paksusega. 120.​"Hingamisgaaside vahetus kapillaarvere ja kudede vahel toimub difusiooni teel. Arteriaalse vere erütrotsüütidest ja vereplasmast, kus hapniku osarõhk on kõrgem,
vitaalkapatsiteet (IVC). Pärast maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nim. kopsude jääk- ehk residuaalmahuks (RV). Maksimaalse sissehingamisel on kopsudes ruumala, mida nim. kopsude kogumahtuvuseks ehk totaalkapatsiteediks (TC). Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nim. funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim. mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks ehk kapatsiteediks. Kopsude mahud ja mahtuvused olenevad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest ja soost. Osa sissehingavast õhust jääb hingamisteedesse ega jõua alveoolideni. Hingamisteede mahtu nim. surnud ruumiks. See on umbes 150 ml. Seega kui pool liitrit õhku sisse hingata, jõuab alveoolidesse ainult 350
Pärast maksimaalset väljahingmaist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse kopsude jääk- e residuaalmahuks (RV). Maksimaalse sissehingamise järel on kopsudes ruumala, mida nimetatakse kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC). Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nimettaakse funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga gingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi väljisrõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi  ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest
valemi: V˚O2 = DL · ∆P¯O2 , kus ∆P¯O2 on keskmine (muutub venoossest otsast arteriaalsesse liikumisel, tavaliselt ~10 mmHg) hapniku osarõhkude diferents kopsualveoolide ja -kapillaaride vahel ja uus kostant D L e. TL (diffusion, transfer) on kopsude difusioonivõime, mis iseloomustab alveolaarmembraani seisundit, kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olevat vere hulka ning kopsude ventilatsiooni ja perfusiooni vahekorda. Difusioonivõimet hinnatakse alveolaargaasist verre ülemineva CO hulga järgi. Difusioonivõime langeb difusioonipinna vähenemisel (alveolaarmembraani destruktsioon), nt viiruslike pneumooniate, allergiliste alveoliitide, kroonilise interstitsiaalse fibroosi jt kopsuparenhüümi tabavate haiguste korral. Veri kannab O2 füüsikaliselt lahustununa ja hemoglobiiniga seotult. Füüsikaliselt lahustunud hapnikku on vähe, suurem osa kantakse hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, igaüks neist
annaabi.ee 
