Põhja-Eestis- Rähkmuld Veeris- ja klibumullad Mullad, mis koosnevad suurel hulgal veerisest ümaratest kividest. Veerismuldades leidub kivisid läbimõõduga umbes 100 - 500 mm ning klibumuldadest kive läbimõõduga, mis jääb umbkaudu suurusjärku 150 mm kuni 20 mm. Alvar Paepealne ala, kus rähast või klibust koosnev pinnakate on õhuke või puudub ning mullakiht on õhem kui 30 cm; alvaril kasvab lubja- ja kuivalembene taimestik. Looniite ja kadastikke kasutatakse karjamaana, alvaril paiknevad metsad (loometsad) kuuluvad hoiumetsade hulka. Alvarit esineb kõige ehedamalt Eestimaa saartel Saaremaal, Hiiumaal, Muhu saarel jne. Lammimullad Ehk alluviaalmullad, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld. Ehituse ja koostise järgi jagatakse lammimullad teralisteks, kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks,
Seega käisin ma viljandis Paul Kondase keskuses seal oli Paul Kondase maalinäitus(Naivist) ja nukunäitus - kokku 23 kunstinukku. Kui sinna läksime ja ukse avasime, ootas meid seal ees üks tore tädi. Kes oli meile ka nn. giidiks. Ostime siis oma piletid ja asusime esimesse ruumi kus oli nukunäitus, mille kuraatoriks oli Mare Hunt ja koos Marega oli kokku 22 kunstniku tehtud nukud. Kui alustasime oma märkmete tegemisega, külmusid minul ja ka Alvaril vist pastakad ära, igatahes need lakkasin töötamast. Aga tore giid tõi meile laenuks uued ja jätkasime sealt kus pooleli jäime. Kunstikeks olid : Viive Noor, Kaili Kask; Eva Kõiv, Ave Maser, Terje Kiho, Resa Tiitsma, Christi
aastal. Eesti Metsakorralduskeskuse eksperdi Veiko Adermanni hinnangul on polügonil metsa kahjustatud 620 ha võrra ning pinnasekahjustused ulatuvad kuni 600 ha-ini. Rikutud pinnase taimkate on vaesustunud ning flora kooslus on suuresti muutunud. Keila - Joa raketibaas Raketibaas, mis asus 432 hektari suurusel maa-alal ning rajati 1946. aastal, anti pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu Eesti valitsusele üle suure keskkonnasaastega. Kuna baas asus alvaril pääses saaste hõlpsalt põhjavette ja sealt edasi merre. " Tehtud hindamistöödega tuvastati 305 reostuskollet: jäätmehunnikud, prügimäed, kemikaalid, naftasaadused, purustatud seadmed, vanametall ja mahakallatud raketikütus. Üksnes juunis 1993 oli maha kallatud kuni 4 t raketikütust, kuid seda oli pinnases ja põhjavees hinnanguliselt 10-15 tonni. " Taasiseseisvunud Eesti suutis raketibaasi ning põhjavee suuremas jaos puhastada, kuid 90.
•tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus •varieeruv veerežiim •keskkonnatingimuste suur kõikumine Vastavalt tingimustele jagatakse: kuivad loorohumaad niisked loorohumaad Loodusväärtused: ca 270 soontaimeliiki, s.h. ca 30 kaitstavat liiki väikeseskaalaline liigirikkus – 49 liiki/m² * taimekooslusi 10 ca 140 liiki samblaid ca 260 liiki samblikke Putukad väga liigirikas – nt. Suurel Alvaril ca 1600 liiki Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised, kahetiivalised • tingimused sarnased stepialadega • paljud liigid levila põhjapiiril Levik ja majandamine maailmas vähelevinud • suuremad Rootsis (Ölandil Suur Alvar – Stora Alvaret 26 000 ha, • Gotlandil, • väiksemad alad Rootsi maismaa lõunaosas, • Ahvenamaal, • Peterburi piirkonnas Loopealsete dünaamika
A-pindala z-konstant Üksteist hõlmavad ja laiali pillutud proovipinnad. Selleks et leida võimalikult palju eri liike looduses, tuleb vaadelda võimalikult palju väikse pindalaga proovipindu. Diversiteet ja aeg. 1. Sesoonsed muutused diversiteedis. Aspektid parasvöötme taimekooslustes erinevate arengufaaside kohta öeldakse aspektid. 2. Lühiajalised muutused(mõneaastased). Van der Maarel'i karusselli hüpotees. Uuris taimkatet Rootsis, Ölandi Suurel Alvaril(loopealsel). Õhukese mullaga kui viljakas ala. Väga liigirikkad. Kumulatiivne diversiteet mingisuguse perioodi jooksul registreeritud summaarne diversiteet, mis leevendab mõneaastaste muutuste mõju ja võimaldab meil kirja panna kõik kogu elust, mis on omane kogu keskkonnale 3. Suktsessiooniline aeg. Primaarne ja sekundaarne. 4. Evolutsiooniline aeg. 16.04.09 Diversiteedi tasemed(skaala)
annaabi.ee 
