Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.. (cmsimple.e-ope) Loomastik Kõige levinumad loomad on rebased, hundid, jänesed , ilvesed, kitsed ja muud lodu-, soo-ja palumetsades elavad loomad. Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele ja Karulasse.(estonica) (delfi) Veestik Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Teistest järvedest on veel suuremad Arvila ehk Ratva, Imatu ja Puhatu. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on
nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Alutaguse faunas meenutavad taigat juhuslike tulnukatena registreeritud taigale iseloomulikud liigid: ahm ehk kaljukass, laanenäär ja habekakk. Alutaguse suurtele metsaaladele on iseloomulik ka lendorava esinemine ja karude rohkus. Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele. 3 Vetevõrk Alutaguse lääneserv ulatub Pandivere kõrgustiku idajalamini. Viimast iseloomustab veerohkete allikate vöönd, millest saavad alguse Alutaguse suuremad jõed. Jõed kuuluvad kolme erinevasse vesikonda: Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu
5. Miks oli Liivi sõja põhjuseks ja ajendiks? · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutadaLäänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 6. Millal ja missuguse sündmusega algas Liivi sõda? 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. Samaaegselt ilmusid nad ka Läti alale ja Alutagusele. 7. Kuidas kulgesid Liivi sõja sündmused 1558. a? Kevadel alistus Vene vägedele Narva linn. 18. juulil alistus Vene vägedele Tartu linn. Augustis vallutati ilma suure vastupanuta väikseid linnuseid: Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse jt. Sügisel jõudsid Vene väesalgad Tallinna alla, millele Liivi ordu vastupeale tungi ei suutnud korraldada ja sõlmiti Taani aadlike vahendusel 1559. aasta aprillis poole aastane vaherahu. 8
Õ.lk 94-124 Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Naaberriigid. Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa 2. Mis on Tartu maks? Venemaa tahtis Liivimaalt saada väljamõeldud maksu, andamit Tartu linna eest ehk Tartu maksu. Üks mark aastas, iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 1558.aastal. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda. Samaaegselt ilmusid nad ka Läti alale ja Alutagusele. ( Põhjsed,ajendid: Venemaa soov vallutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas.) 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Liivi ja Venemaa vahel. Mõnelmääral ka Rootsi. 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Poolast. 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid
lubatud maksuraha kaasas, oli Iiisk langenud -Venemaal otsustati sõja kasuks. Diplomaatilisi
võimalusi oma oludel kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas. Saarlaste saatkond käis
Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkusl maad Rootsi krooni alluvusse. Sõja
algus. 22. jaanuaril 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-Alei
vägesid Liivimaa piiridele diplomaatilisi võimalusi oma olude kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas: saarlaste saatkond käis Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkus maad Rootsi krooni alluvusse Sõja esimene pool (1558 1560) e VeneLiivi sõda: (22. jaanuar, 1558) tatari khaan SigAlei (SahhAli) teostas rüüsteretke IdaEestisse Tartu piiskopkonda, kõrvalsalgad ilmusid samaaegselt ka Läti alale ja Alutagusele, too lühiajaline käik kujunes rohkem luure, rüüste ja hirmutamisretkeks, ordumeister Fürstenberg ei suutnud koguda vastulöögi andmiseks vajalikku väge, vastupanu osutasid üksnes talupojad, kelle malev pidas Jõhvi kiriku juures maha verise lahingu pärast lubas Vene vürst Liivimaale raha äramaksmisel rahu, aga maksu kokku ei saadud ja rahu ei tulnud 1558. a kevadel alustasid Vene väed pealetungi juba Liivimaa täielikuks hõivamiseks
Meeskohtuid eestimaal kolm: Harjumaaga seot, Ii seot Viru- ja Järvamaaga, III seot Läänemaaga. Istungeid peetakse tln, pm igatipidi tallinna kesksed, kõik tegutsevad tln:Igalkohtul oma eesistuja, keda nim vasalliohtunikuks ja kaks kaasistujat e assesorit. Pm tegu aadlikohtuga, kuid aadliga seot kohtuasju seal ei arut, kõrgema astme kohtud. 1626 a kui Eestimaal viibib pikemalt Gustav II Adolf, siis ta plaanis meeskohtute töö ümber korraldada, tahtis 5 meeskohtut teha( Alutagusele üks+ järva ja virumaa eraldada.)Tahtis aadlivalitsuse alt ära tuua, kohtud oleksid hakanud saama riigilt palka, kuningas tahtis et nad mõistaks kohut rootsi õiguste alusel. Ei õnnestunud aadlike privieegide tõttu. Meeskohtute kompetents siiski suureneb. Üks saavutusi, mis kuningal oli mõttes oli see, et tp ei võinud mõisates kohut mõista, nende kriminaalasjad tuli viia meeskohtute pädevusse. 3)III Alammaakohus, moodustatakse 1617. Luuakse ülemmaakohtu poolt et oma mahtu vähendaks
annaabi.ee 
