tugiketas õlitusrõngas Tugiketta pöörlemisel hakkab temaga koos pöörlema õlitusrõngas,kuna aga ta alumine äär ulatub õlivanni õli sisse, siis tänu sellele pöörlemisel võtab ta endaga õli kaasa ja trantspordib selle ülesse kust see valgub segmendi ja tugiketta töö- pindade vahele. 2- Suurtes 2-tag mootorites võidakse valmistada tugilaagrid koos mootori alusraamiga ja sellisel juhul kinnitatakse mootori alusraam jäigalt mootori vundamendi külge 3- Reduktorite kasutuse korral asetseb peatugilaager reduktorist väljuval võllil. VÕLLILIIN Võlliliin koosneb: ●Tugivõll ●Vahevõll ●Sõuvõll Tugivõll Valmistatakse süsinikterasest või kergelt legeeritud terasest sepitsemise teel koos tugiketastega. Üleminekud võllilt – äärikuteks valmistatakse võimalikult sujuvad
Kobestusraadius (5-12m) kobsügavus(7-9m) kobestuskõrgus(3-11m) Hüdroakumulaatoriga vasar koosneb töösilinder koos jaoturiga, hüdroakumulaatorist, korpusest milles liigub löögiosa ja mille külge kinnitub töövahend. LAADURID Tööorganiks on vahetatavad kopad ja haaratsid. Koll täitub baasmasina survejõul ning tühjendatakse tahakaadumisega. Tööorgani tõstemehh: sarniir-hoob tüüpi, teleskoopiline, z-tüüpi hoovastikuga. TS kinnitus alusraamiga: frontaalne jäik kinnitus, pöördmehhanismi kaudu. Võrreldes eksk: kopamaht on kuni 2x suurem otsekopp eksk'st. Kopp võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda. Üldjuhul jääb manööverdusomadustelt ja tootlikuselt alla. Neil on ka mehh transs, hüdropump väikse jõudlusega, roomikmasinatel roomikhambad, mis purustavad pinnast, vedrustus, mis halvendab püsivust. Pöörderaadius on suurem, kehvem on ka kopavarreehitus. PIDEVTOIMEGAKAEVURID:
5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos silindritega pikkade ankrupoltide abil üheks jäigaks süsteemiks. Tugipuki külgmised seinad
kerest. kolmesugused: piirväärtus 30...40 m/s ja terasest hooratta lubatud joonkiirus kuni Amortisaatoreid kasutatakse põhiliselt jäiga alusraamiga 1. Energiat neelavad seadised (hõõrd- ja hüdraulilised 150 m/s. abimootoritel ja väiksemavõimsusega peamasinatel. Viimasel juhul summutid) , mis vähendavad võngete amplituudi. peavad peamasinad olema ühendatud võlliliiniga läbi elastse siduri. 2. Seadised, mis tasakaalustavad ja muudavad võnkesagedust 25.Diiselmootori väline ja sisemine tasakaalustatus.
koos mootorratta tagapiduriga või eraldi käsihoovaga. Esi- mesel juhul rakendub haagise pidur väikese viivitusega, mis parendab stabiilsust. Teisel juhul käsutatakse haagise pidurit ainult seisu ajal. Ratta telg on alusraamiga ühen- datud liikuvalt õõtshoova (-vända) abil. Vedrustuses käsutatakse kolme konstruktsiooni: amortisaatoriga ühitatud keerdvedru («Dnepr», «Uraal-3» (I/DK-IO3, K-650, M-66) käsutamisel haagiseta. Suure võim- ja BII-1), õõts vändaga ühendatud väände vedru (torsioon)
annaabi.ee 
