10. eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Tarkuste omandamise trepp Oskan Õpin ära Arusaamine (sellepärast, et ... Teada saamine (on nii) Huvi Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused Vaatlemine ja kuulamine kui uute teadmiste vastuvõtmine (tähendab oskust vaadata ja näha, kuulata ja kuulda ümbritsevat maailma. Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused Võrdlemine (kõrvutamine, järjestamine, korrastamine jms) kui uute teadmiste suhestamine lapse seniste teadmistega (suunab otsima vaadeldu-kuulatu erinevaid omadusi ning aitama kõike seda, mida teame, korrastada. Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused Modelleerimine (joonistamine,
·Millistele tegevustele matemaatika õpetamine lasteaias toetub? - Matemaatika õpetamine lasteaias toetub vaatlemisele koos kuulamisega, võrdlemisele ja modelleerimisele. ·Milline tegevus on rühmitamine, järjestamine? - Rühmitamine on paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Ühise tunnuse abil rühmadesse jaotamine. Järjestamine on objektide võrdlemine neid eristava tunnuse abil. ·Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? - Vaatlemine, kuulamine, võrdlemine, modelleerimine. Selleks, et uusi teadmisi omandada, tuleb enne vaadelda ning samas ka kuulata, sest seeläbi saadakse uut esmast informatsiooni. Võrdlemise käigus saab laps uut infot võrrelda varem omandatuga. Modelleerimise läbi kinnistuvad uued teadmised.
1. Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? Kuulamine, Vaatlemine, Võrdlemine, Modelleerimine. Kuulamise teel omandavad lapsed vähesel määral, vaatlemise teel keskmisel määral, võrreldes on lapsel tihti ka käelist tegevust, nt klotside puhul saab laps ka katsuda, kumb on suurem väiksem, mistõttu omandab laps sel viisil kergemini teadmisi. Modelleerimise puhul on mingi reaalne ese asendatud mudeliga, laps saab ettekujutuse esemest, õpib paremini kui ainult pilti vaadeldes või juttu kuulates. Erinevate meelte kaasamine aitab lapsel paremini õpitavat mõista ja meelde jätta. 2. Millised on arvu mõiste 3 tasandit? Too näiteid. Miks neid tuleb eristada? NUMBRIKAART (abstraktne) number 3 SÕNAKAART (abstraktne tasand) sõna 3 ARVUKAART (konkreetne tasand) punktides 3 Eristada tuleb kindlasti numbri ja arvu kaarti, sest ne...
- Liitmine on osahulkade ühendamine. - Lahutamine on koguhulgast osahulga eemaldamine. 6. Kuidas arvestada erineva õpistiiliga õppijate eripära õppetegevustes? Miks seda tuleb arvestada? Osad õppijad on kuulajad, teised nägijad ja kolmandad tegutsejad. Õpetaja peab kasutama õppetegevuses kõiki kolme varianti. Jutustama, näitama ette, kasutama pildimaterjale, tegema tegevusi läbi mängude ja kunstitsegevuse. 7. Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? VASTUS: 1. Vaatlemine koos kuulamisega- Uute teadmiste VASTUVÕTMINE (kujuneb oskus märgata ja kirjeldada) 2.Võrdlemine (kõrvutamine, järjestamine, korrastamine jms)- Uue SUHESTAMINE oma seniste teadmistega. Võrdlemine aitab kõike seda, mida me teame, korrastada (teadmised maailmast mõeldakse omaks) 3
vajalike alusoskuste omandamine ja harjutamine. Eelkooliealine laps üheskoos täiskasvanuga omandab mängulise harjutamise käigus järk-järgult õppimiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu korraldab lapse mängud nii, et lapsele meeldiva ja huvitava tegevuse kaudu arenevad lapse 5 Mäng ja lapse areng taju, kujutlused, mälu ja mõtlemine ning hakkavad moodustuma eluaegseks õppimiseks vajalikud alusoskused. [4] On leitud, et igas mängus õpitakse ja mängukogemus on ühtlasi õpikogemus. Seega on lapsel igapäevaelus pidavalt ja juhuslikult omandada mitmesuguseid uusi kogemusi oma mängudeks. Mäng on elukestva õppe alus ja võimalus luua side iseenda, teiste inimeste ja kogu maailmaga. Mäng on tegevus, milles lapse ühendavad varasemate kogemuste ja teadmiste kaudu õppimisoskused ja mõistmise.[5]
Ei maksa arvata, et kui laps sünnib, siis hakkavad kõik tema kehalised ja vaimsed omadused korraga arenema. Igal omadusel on oma aeg, millal tema areng algab, millal kulgeb kiiresti ja millal aeglustub või lakkab. Küpse isiksuse kujunemiseks kulub aega (u 20 aastat) · Isiksuse väljaarenemise periood koosneb neljast järgust: 0 3 aastat: kujuneb välja temperamendi tüüp; 3 10 aastat: arenevad tajud, kujutlused, mälu, mõtlemine, kujunevad välja õppimise alusoskused; 10 16 aastat: omandab süsteemsed teadmised, oskused, vilumused; 16 20 aastat: omandatud teadmised integreeruvad terviklikuks maailmapildiks, moodustub suhtumiste süsteem, maailmavaade. · Üks järk läheb üle järgmiseks arengukriisi kaudu; · Iga järk on eelisaeg mingi valdkonna väljakujunemiseks; · Iga hilisem järk toetub eelmisele ja hilisema väljakujunemine eeldusele vastavaks sõltub eelmise
püüdlusi kasvamise ja õppimise teel. Õpetaja ülesanne on luua lapsele keskkond, kus ta saab oma sünnipärast potentsiaali kõige paremini arendada. Koolieeliku vajadusi arvesse võttes tähendab see tingimusi, kus lapsele on tagatud liikumis- ja tegevusvabadus, arengut soodustavad töövahendid, ilu, kord ja puhtus. Ettevalmistatud keskkond peab võimaldama antud eale iseloomuliku tundlikkusperioodidele vastava tegevuse, võimaluse saada alusoskused ümbritsevas elus toimetulekuks, kirjutamiseks, arvutamiseks, lugemiseks jne. Lapse käsutuses olevad vahendid peavad võimaldama tema arengust lähtuva tegevuse. Lapsele peavad olema loodud kõik tingimused, et ta leiaks teda arendava tegevuse, saaks sellega katkestamatult tegeleda ja viia alustatu lõpuni. Lapsel peab tekkima tunne, et tema on tegevuse eesmärgi püstitaja ja teostaja. Täiskasvanu tuleb oma soovitustega tegevuse
annaabi.ee 
