3-4 (1-6)-kaup õisikutes külgv 2.3.1. Sinine kuslapuu Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) on kuni 1 (1,5) m kõrgune püstine kodumaine tugevate võrsetega põõsas, mis kasvab Põhja-Euroopas, ida pool kuni Kaug-Idani, lõuna pool Kesk- Euroopani, lubjarikastel ja valgusküllastes kasvukohtades, hõredate puistute alusmetsarindes jne. Meil esineb enamasti Põhja-, Lääne- ja Loode-Eesti loopealsetel. Kultuuristatud pikka aega tagasi. [9] Võrsed on punakaspruunid, roostepunaste või kollakaspruunide karvadega, säsi on valkjas ning võrsete koor kestendav, vanemad võrsed tume- kuni mustjaspruunid. Pungad on peaaegu risti võrsega ja neid on rohkesti. Külgpungad on
...15 roodudepaariga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, liduskarvane. Osa lehti jääb talveks pruunidena puudele. Õied: -õied kollased 4.....7 cm pikad, -õied rohekad, kuni 3 cm pikad, koos lehtimisega,V. Viljad: pruunid pähklikesed, millised kinituvad kolmehõlmase kattelehe alusele, vilikonnad kuni 15 cm pikad, helerohelised, 1000 seemne mass umbes 40 gr., IX-X, viljub rikkalikult igal aastal. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab 25 aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud. Puudel tekib seejärel tihti kuivladvasus ja nad hukkuvad 100....120 aastaselt.
karvased, 10....15 roodudepaariga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, liduskarvane. Osa lehti jääb talveks pruunidena puudele. Õied: -õied kollased 4.....7 cm pikad, -õied rohekad, kuni 3 cm pikad, koos lehtimisega,V. Viljad: pruunid pähklikesed, millised kinituvad kolmehõlmase kattelehe alusele, vilikonnad kuni 15 cm pikad, helerohelised, 1000 seemne mass umbes 40 gr., IX-X, viljub rikkalikult igal aastal. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud. Puudel tekib seejärel tihti kuivladvasus ja nad hukkuvad 100....120 aastaselt. Kasutatakse tihti haljastuses, eriti Lääne-Euroopas kõrgemate hekkidena, haljasaladel grupiti ja alleepuudena
Carpinus betulus - Eesti parkides võib kohata Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa metsades kasvavat harilikku valgepööki. Areaali põhjapiir jääb Leetu, Vilniuse Klaipeda joonest lõunapoole, ning meile ei ulatu, kuid umbes 5000 aastat tagasi kui kliima oli soojem, kasvas ka Lõuna-Eestis ja saartel. Talub vaevata jõgede orgudes kasvades perioodilisi üleujutusi. Kõrgus alla 15 (20) m. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. · Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. · Kasutatakse tihti haljastuses, eriti Lääne-Euroopas kõrgemate hekkidena, haljasaladel grupiti ja alleepuudena
lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad (Nokitse.ee). 14 HARILIK LUMIMARI Lühiiseloomustus Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas. Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa metsade alusmetsarindes, moodustades tihedaid põõsastikke (Aiasõber). Lehed tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased (Hansaplant). Õied kobarjates, kuni 3 cm pikkustes väheõielistes õisikutes, roosakad, lõhnavad ja meerikkad (Aiasõber). Annab väga intensiivselt juurevõsu ja metsistub kergesti. Hea hekitaim, mis talub hästi kärpimist, linnatingimusi, saastet, kloriide ja on külmakindel (Aiasõber). On ka hea meetaim. Õitseb väga
Tüve koor hall ja sile, vaid vananedes nõrgalt rõmeline. Vanus võib ulatuda kuni 200 aastani, harukordadel ka 300.....400 aastani. Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. h<15 (20) m. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud. Puudel tekib seejärel tihti kuivladvasus ja nad hukkuvad 100....120 aastaselt. Kasutatakse tihti haljastuses, eriti Lääne-Euroopas kõrgemate hekkidena, haljasaladel grupiti ja alleepuudena
soovitakse säilitada. Siis ei aita muu, kui paljundada taim kas pistikutega või seemnete külvamisega, likvideerida võsa, puhastada muld juurevõsudest ning istutada tagasi noored taimed (Aialeht). 4.5. Cotoneaster Harilik tuhkpuu 4.5.1. Kirjeldus Joonis 9. Harilik tuhkpuu ( SA Järvselja) Harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) on Eesti oma kodumaine liik, kasvades Loode- ja Lääne-Eestis üsna hajusalt, loodudel, männikute alusmetsarindes, rannavallidel. Levinud Lõuna-Euroopast kuni Lõuna-Soomeni, teine osa areaalist Krimmis ja Kaukaasias. 1,5 -3 m kõrguseks kasvaval püstisel põõsal on noored võrsed tihedalt viltjaskarvased, hiljem paljad, läikivad. Lehed 1-4 cm pikad, laielliptilised kuni munajad, tömbi või pügaldunud tipuga, pealt hallikasrohelised ja veidi karvased, alt hallikasviltjad. Õied valkjad kuni roosad, 1-4 kaupa kobarates, rippuvad. Õitseb mai-