hoonete seintele, köite, hööveldamata puitpindade tõrvamiseks ja tõrvaõlide, tõrvavärvi valmistamiseks. Ei kuiva, vaid imendub puitu Hele ja tume tõrvaõli Sisaldab linaõli, tõrva ja männitärpentini ning looduslikku vaiku. Kasutuskohad- Puitkatused, paadid ja sadamakaid, palkmajad, termiliselt töödeldud ja vaakumimmutatud puit Värvus hele/tumepruun Kuivamisaeg, õhukeselt pintseldatuna, 1-7 ööpäeva sõltuvalt alusmaterjalist ja ilmastikuoludest. Annab puidule kauni läbipaistva ja vett tõrjuva pinna. Õlivaha On linaõli baasil ning sisaldab karnauba vaha. Kasutatakse - puitpõrandad, trepid, mööbel, siseuksed Kantakse mitu kihti Töödeldud pind ei pragune, kestenda ega kooru. Sellega sobib töödelda ka pindu, mis asuvad kõrge niiskusesisaldusega ruumides (vannitoad, dussinurgad jne.). Telliseõli Valmistatud linaõlivärnitsa ja tärpentiini ja looduslike vaikude baasil
keskkonda koormavaid jäätmeid ei teki. materjalidest tulenev negatiivne mõju keskonnale puudub. Ökoloogilised ehitusmaterjalid Mineraalvill Kõige sagedamini valitakse soojustusmaterjaliks mineraalvill (kivivill või klaasvill). Mineraalvilla valmistatakse looduslikust toorainest, kuid selle tootmine on väga energiamahukas, sest temperatuur peab ületama 1400 °C. Tooraine kokkuhoiuks saab kuni 60% alusmaterjalist asendada jääkidega (kivivilla korral) või vana klaasiga (klaasvilla tootmisel). Peale selle lisatakse mineraalvillale hüdrofoobseid aineid ja kujupüsivuse tagamiseks orgaanilisi vaike. Mineraalvilla saab vaid osaliselt taaskasutada ja seda ei saa kompostida. Käsitsemisel võib mineraalvill eraldada väikesi sünteetilisi mineraalikiude, mis võivad põhjustada mehaanilist nahaärritust. Euroopas praegu müüdav mineraalvill
kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti kvartliiv ja kõvemate kivimite töötlemisel korund ja karborund. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade ja vahaga kasutatakse pindade lihvimisel. Pasta määritakse pinnale ja pinda hõõrutakse viltmaterjaliga või pehme riidega. Hõõrumiseks kasutatakse ka abrasiiviga vahapulkasid. Abrasiivliitmaterjalid on valmistatud abrasiivist ja alusmaterjalist silikaadist, plastist või metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC
värvpitseriga? -Pitser peab järgima sümmeetria printsiipi. -Tähtede keskteljed peavad läbima pitsati keskpunkti -Ühes sõnas kõik tähed ühesuguste vahedega ja ühe suurused -Fotol ja dokumendilehel oleva pitseri ornamentika ja kirje peavad kokku sobima. -Pitser ei tohi fotol nihkes olla -pitseri keel peab ühtima riigi keelega, kus see tehtud on -Tähelepanu tuleb pöörata tahtlikele kirjavigadele -Pitseri värvitoon sõltub alusmaterjalist -Fotol ja paberil olev pitseri jäljend võib erineda üksteisest max 2 tooni HULKNURKNE PITSAT: -Nurgad peavad olema võrdse raadiusega ja küljed võrdse pikkusega OVAALNE PITSAT: -Pitsati keskteljest peavad olema mõlemad küljed propotsionaalis RELIEEF PITSAT: -Pitser võib paberilt niiskuse tõttu kaduda, kuid fotolt mitte. -Muhud lohud peavad kattuma -kontrollitakse pinsettidega SURNUD TSOON: Sõltub: -Värvi hulgast -foto paksusest -Surve tugevusest 27
akendeta. Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. Hoidla peab vastama tuleohutusnõuetele (Arhiivieeskiri, 2011). Keskkonnatingimused on paika pandud vastavalt kogu sisule erinevatel andmekandjatel on erinevad hoiutingimused, mis on sätestatud Rahvusarhiivi juhistest fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamise kohta käivas dokumendis. Üldjuhul sõltub a/v ainese füüsiline seisukord kolmest komponendist: alusmaterjalist ja selle omadustest (näiteks nitrofilm, klaasplaat, magnetlint vms), tehnilise teostuse viisist ja selle tegijate oskustest (kui hoolikas on olnud fotograaf filmi ilmutamisel, missuguse kvaliteediga seadmeid ja tehnilisi võtteid on kasutatud) ja hoiutingimustest (seisnud valguse käes, niiskuse ja temperatuuri mõju jne). 1. Fotomaterjalide hoiutingimused Õhuniiskust tuleb hoida nii stabiilsena kui võimalik 30% ja 40% vahel (lubatud
märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti kvartliiv ja kõvemate kivimite töötlemisel korund ja karborund. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade ja vahaga kasutatakse pindade lihvimisel. Pasta määritakse pinnale ja pinda hõõrutakse viltmaterjaliga või pehme riidega. Hõõrumiseks kasutatakse ka abrasiiviga vahapulkasid. Abrasiivliitmaterjale valmistatakse abrasiivist ja alusmaterjalist silikaadist, plastist või metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC
märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti kvartliiv ja kõvemate kivimite töötlemisel korund ja karborund. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade ja vahaga kasutatakse pindade lihvimisel. Pasta määritakse pinnale ja pinda hõõrutakse viltmaterjaliga või pehme riidega. Hõõrumiseks kasutatakse ka abrasiiviga vahapulkasid. Abrasiivliitmaterjale valmistatakse abrasiivist ja alusmaterjalist silikaadist, plastist või metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC
püstitatud. Pealkiri kajastab töö sisu. Pealkiri ei vasta töö sisule. Uurimis- Uuritav materjal on kogutud Uuritav materjal on kogutud süsteemitult materjal süstemaatiliselt ning korrektselt. või esitatud juhuslikult. Teema Töö annab ülevaate teoreetilisest Teoreetiline ülevaade on antud, kuid see arendus, sisu alusmaterjalist. ei ole järjepidev ega mõtestatud. Töö uurimismeetodit on selgelt Mõisteid kasutatakse juhuslikult. 55 kirjeldatud, kasutatud mõisteid on Kogutud empiirilise materjali analüüs on selgitatud, kogutud materjali on kesine või puudub.
Tugevuse tstmiseks PFM paagutatakse terasplaatide vi -ketastega kokku (diffusioonkeevitus). Kokkupaagutamine toimub samaaegselt PFM paagutamisega. Näiteks, raua alusel PFM paagutamine toimub 900-1050 oC juures surve all 1,5-2 MPa kestusega 2,5-5 tundi. Vase alusel PFM paagutamine toimub temperatuuril 700-800oC, surve all 0,7-1,0 MPa. Paagutamine toimub mehaanilise surve all 0,5-3 MPa, et tagada vajalik tihedus ja kokkupaakuvus alusplaadiga. Paagutuse kestus ja temperatuur sltuvad alusmaterjalist ja sisseviidavatest lisanditest ning määratakse katseliselt. Vase puhul on see vahemikus 600-950°C kestusega 0,5-3 tundi ja raua puhul 1000-1070 °C kestusega 3-4 tundi. Väga oluline on PFM ja alusplaadi vaheline liite tugevus. Parema tugevuse saavutamiseks alusplaadi ja PFM vahel kaetakse terasest alusplaat galvaanilisel teel vase vi nikli kihiga paksusega 10-20 µm. See takistab ka grafiidi difundeerumist paagutamisel PFM-ist terasplaati, mis muudab plaadi hapraks.
annaabi.ee 
