7. EUROOPA LIIDU ÕIGUSLIK TOIMIMINE Vasta küsimustele. 1. Mis on EL aluslepingud ja miks nimetatakse neid esmasteks õigusaktideks? Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. Samuti sätestatakse aluslepingus ELi ja tema liikmesriikide vahelised suhted. Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. 2. Mis on teisesed õigusaktid? Teisesed õigusaktid on direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad esmastel õigusaktidel ehk aluslepingutel. 3. Mis vahe on järgmistel Euroopa õigusaktidel: direktiividel, määrustel ja otsustel? Määrus- on siduv õigusakt. Seda tuleb tervikuna kohaldada kogu ELis. Direktiiv- on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille ELi liikmesriigid peavad saavutama.
· kõigis oma osades kohustuslik. d. Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku. e. Õigusnormide hierarhia (aluslepingud, õiguse üldpõhimõtted, seadusandlikud aktid, delegeeritud aktid ja rakendusaktid) Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut. (aluslepingus on Lissaboni leping 2009, Nice, Amsterdam, Maastrichti, Ühtne Euroopa Akt, Brüsseli leping, ESTÜ leping)
Nõukogude Liidu tankid maha kommunismivastased meeleavaldused Ungaris. Toetudes Söe- ja Teraseühenduse edule, laiendavad kuus riiki koostööd ka muudesse majandusvaldkondadesse. Aastaks 1992 kujundati senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks. (Euroopa Liit, Diana Tandru 2011) (Europa, Euroopa Liidu ajalugu) ELi aluslepingud Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele, mis tähendab, et ELi tegevus põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle liikmesriikide vahelised suhted. Aluslepinguid muudetakse, kui on vaja muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha). Aluslepingute
- ELi õigus moodustab omaette õiguskorra, mis on eraldatud rahvusvahelisest korrast ja integreeritud liikmesriikide õigussüsteemi. Liidu õiguskord rajaneb sõltumatutel õigusallikatel. Kuna need allikad on olemuselt erinevad, tuli nende vahel sisse seada hierarhia. Selle tipus on esmane õigus, mille moodustavad aluslepingud ja õiguse üldpõhimõtted. Esmasele õigusele järgnevad liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud ja teisene õigus, mis põhineb aluslepingutel. Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus (esmane õigus); Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil asub teisene õigus, mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias temast kõrgemal olevaid norme. ELi esmase (ehk primaar-) õiguse moodustavad: Aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); Aluslepingute protokollid ja
rahvusvahelisest korrast ja integreeritud liikmesriikide õigussüsteemi. Liidu õiguskord rajaneb sõltumatutel õigusallikatel. Kuna need allikad on olemuselt erinevad, tuli nende vahel sisse seada hierarhia. Selle tipus on esmane õigus, mille moodustavad aluslepingud ja õiguse üldpõhimõtted.Esmasele õigusele järgnevad liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud ja teisene õigus, mispõhineb aluslepingutel. 1 26. EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD JA HIERARHIA 2 - Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, - rahvusvahelised lepingud, - liidu õiguse üldpõhimõtted, - teisese õiguse aktid. Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus (esmane õigus); Lissabonilepingu jõustumise tulemusena on samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidusõlmitud
annaabi.ee 
