Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Mykerinose ehk Menkaura püramiid Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim (külje pikkus 103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Hufu (Khufu) ehk Cheopsi püramiid Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis. Hufu püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi (Hufu) püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim
mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde. Selle pühamu mõõtmed on 145 × 45 m, seal leidub viis eeskodadega palveruumi ja suur õu vaarao 12 skulptuurkujutisega. Järgmisena suundume Menkaura püramiidi juurde. Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Nagu Te näha võite, on tema püramiid väikseim kui eelmised püramiidid, nimelt 65-66 meetrit. See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Püramiidi põhjakülge "kaunistab" arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida. Inglased Vyse ja Perring avastasid 1837. aastal samas püramiidi jalamil ka tõelise sissepääsu, mida me praegugi kasutame. See järsult langev ligi 32 meetri pikkune hoolikalt graniitplaatidega kaetud koridor juhtib meid suhteliselt väikesesse eestuppa
( 4, 9, Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995 lk.) Mykerinose ehk Menkaura püramiid. Kolmas püramiid kuulub Chephreni pojale Mykerinosele. See asub teistest püramiididest idas. Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondlaste jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim (külje pikkus 103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Püramiidi põhjakülge kaunistab arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida. Inglased Vyse ja Perring avastasid 1837. aastal samas püramiidi jalamil ka tõelise sissepääsu. Jüri Selirand ( 4, 10, ,,Muinas- ja Vabaaeg" Ajalugu VI klassile. 1995) Sfinks. Sfiniksil on inimese pea ja lõvi keha
ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Lähtekivim-on petroloogias kivim, mille moondumise tagajärjel tekkis vastav moondekivim. Lähtekivim on mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast Aluskivim-Aluskivim ehk D-horisont on tard-, moonde- ja settekivimid, mille peale kujuneb muld ja mida ei muuda mulda kujundavad protsessid.Aluskivim erineb lähtekivimist selle poolest, et viimane võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Eestis on mullad tekkinud aluskivimile (Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivid) vaid Põhja-Eestis Mullaprotsessid-on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda (gleistumine)- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega
Mulla tähtsus taimede varustamine mineraalsete maakoore kivimitest pärinevate toiteelementidega ja atmosfäärist tuleneva veega. Taimed fotosünt hapniku. Muld koosneb lähtekivimist pärinevast mineraalsest ja taimede loodud orgaanilisest(kõdu, huumus) osast. Lähtekivim annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskuse, happesuse, viljakuse jne) Aluskivim võtab aga otseselt osa mulla moodustamisest. Eestis on muld tekkinud aluskivimile vaid põhja-eestis. METEORIIT Asteroid on väikeplaneet, mis tiirleb Kepleri seaduse vastatstel orbiitidel ümber päikese. Palju just jupiteri ja marsi vahel asteroidivöö Komeet ehk sabatäht on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, koosneb peamiselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist Meteoor taevas ära põlev meteoorkeha Meteoriit maa pinnale langenud tahke keha. Korrapäratu kuju, pole teravaid nurki, kuna atmosfääri õhusurve on siledaks lihvinud
10 4. 3. Mykerinose püramiid Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt. Mykerinos oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim, külje pikkus 103,4 meetrit, kõrgus 66,5 meetrit, praegu umbes 4 meetrit madalam. See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile.9 Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Mykerinose püramiidi lõpetas tema poeg, kes ilmselt rahapuudusest lasi ülejäänud püramiidi ehitada lubjakiviplaatidest. 5. Püramiidide kunsti võlud 9 Tõnis Kallejärv ,,Eesti Loodus", juuli/august 2000
Mulla mineraalset koostist iseloomustavad primaarsed ja sekundaarsed mineraalid. Lähtekivimi mineraalsest koostisest ja murendmaterjali osakeste suurusest sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused 4.Mulla orgaaniline aine Mulla kuumutamisel osa põleb ning muld muutub heledaks. Seda põlevat osa nimetatakse mulla orgaaniliseks aineks, mis moodustab künnikihis tavaliselt 2-3%. Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis: algab siis kui aluskivimile asuvad kasvama taimed. Vastand protsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite, seente jt mikroorganismide toimel. ORGAANILISE AINE SÜNTEESI JA LAGUNEMISE VAHEKORRAST SÕLTUB MULLA ORGAANILISE AINE HULK. Kui lagunemine on kiire siis orgaanilist ainet mulda suurt ei kuhju. Mulla orgaaniline aine poollagunenud ja lagunemata taimejäänused huumus mitmesuguste jäänuste lagunemissaadused ja mikroorganismide
Mulla mineraalset koostist iseloomustavad primaarsed ja sekundaarsed mineraalid, nende hulk ja vahekorrad mulla geneetiliste horisontide mineraalosas. Eestis on kindlaks tehtud ca 200 mineraali. 4. Mulla orgaaniline aine. Mulla kuumutamisel osa põleb ning muld muutub heledaks. Seda põlevat osa nimetatakse mulla orgaaniliseks aineks, mis moodustab künnikihis tavaliselt 2-3%. Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis: algab siis kui aluskivimile asuvad kasvama taimed. Vastand protsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite, seente jt mikroorganismide toimel. Orgaanilise aine sünteesi lagunemise vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk. Kui lagunemine on kiire siis orgaanilist ainet mulda suurt ei kuhju. 5. Mulla horisondid. Mulla tekke protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil, milles võib näha mitmesuguse
annaabi.ee 
