..................................................................................................................5 4.3Haistmine............................................................................................................................6 5.Kasutatud kirjandus..................................................................................................................6 1. Koer 1.1 Välimus Koertel on 2 kasukat, mis koosneb pikemast pealiskarvast, mis kaitseb teda ja aluskarvast, mis on hästi pehme. Esinevad vahest erinevad karvastiku tüübid on karm, mis on kare ja tugev kattekarv sageli esineb śoti hirvekoeral. On olemas ka lühikese ja sileda karvaga see on tihe ja lühike. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koer). Metsikutel koertel on piklik koonu ja kõrvad on kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged. Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. (Clutton- Brock Koer)
kiirust) · 3. Jõutüüp - ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise bulldog - neilt nõutakse ainult jõudu) · Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).[15] Karvkate · Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Ja uuesti sügisel, mil õhem suvine karvkate vahetakse välja pikema ja tihedama talverüü vastu.[16] Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.[17]
Temas on kõik kohastunud eluks vees. Kõrvalestad on väikesed ja küünivad vaevu läbi kasuka. Nagu ninasõõrmetelgi, nii on ka kõrvaaval erilised lihased, mis sulgevad selle tugevasti vee all viibimisel. Tihedasti liibuvad ka huuled tagapool punakasoranze lõikehambaid, mis võimaldab loomal ka vee all taimi läbi närida. Tema anaalnäärmed eritavad erilist rasunõret, millega kobras võiab oma karvastikku. (8) Kopra karvastik on märgumatu. See koosneb väga tihedast ja pehmest aluskarvast, mida katab karmim ja pikem pealiskarv nii tihedalt, et vesi ei suuda sellest läbi tungida. Õhukiht, mis jääb aluskarva vahele kaitseb looma nahka märgumise ja jahtumise eest. Kopra närimistegevus tekitab imestust. Ta suudab oma võimsate lõikehammastega kuni meetrise läbimõõduga puid langetada. Enamasti rahuldub ta aga märksa peenemate, 10-30 cm läbimõõduga puude mahavõtmisega. 5-7 cm läbimõõduga puu langetab kobras 2 minutiga,
Kollaseid labradore on vahel ekslikult kutsutud "kuldseteks labradorideks". Tegelikult sellist tõugu olemas ei ole. Labradorid on tugeva kehaehitusega, turjakõrgus on isastel 56- 57 cm, emastel 54-56 cm, kaal on isastel 27-34 kg ja emastel 25-32 kg. Labrador vajab oma apluse tõttu kaalujälgimist, et heas vormis püsida. Labradori karvahooldus pole raske. Labradoride karv koosneb veekindlast pealiskarvast ja soojast aluskarvast, tänu neile on labrador kuiv isegi peale ujumist. Paar korda aastas on karvavahetus ja siis võib näiteks korra nädalas kammida. Pesta pole eriti tihti vaja, muda ja muu praht kukub karvast ise välja. Silmi ja kõrvu tuleb regulaarselt puhastada, et need puhtad püsiksid. Labradore üldiselt ei pügata, kuid tihedalt näituselkäijad pügavad oma koertel saba lõpus olevad karvad ümmarguseks, et saba tunduks sirgem ja jämedam. Samuti lõigatakse ära karvad
soome püstkõrv - tõud, kellelt nõutakse kiirust) 3. Jõutüüp - ümara kehakujuga, tugevad ja jõulised nn. võitluskoerad (inglise bulldog - neilt nõutakse ainult jõudu) Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk- Euroopa valve- ja karjakoerad). 4.KARVKATE Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Ja uuesti sügisel, mil õhem suvine karvkate vahetakse välja pikema ja tihedama talverüü vastu. Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole. Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : Karm k
kasutusvimalusi. Korrektsed keha mtsuhted ja nurgad tagavad maadligi hoiduva liikumisviisi, mis loob pildi väsimatust edasiminekust. Ettepoole lükatud pea ja veidi tstetud saba aitavad ühtlaselt ja rahulikult traavival koeral moodustada krvatippudest üle turja ja selja kuni sabaotsani välja sujuvalt kaarduva sirge seljajoone. Nahk Nahk on(ldvalt) sobiv, kuid ilma voltideta. Saksa lambakoera korrektne karvkate koosneb välis- ja aluskarvast. Kattekarv peab olema vimalikult tihe, sirge, kare ja tihedalt liibuv. Peas ja krvade sisekljel, jäsemete esiküljel, käppadel ja varvastel on karv lühike, kaelae veidi pikem ja rikkaliku karvaga. Jäsemete tagaküljel on karv pikem randme ja kannani, reitel on mdukad püksid. Värvus on must korrapärase punakaspruunide, pruunide, kollaste kuni helehallide piiretega, ühevärviline must, tumeda varjundiga hall, musta sadula ja maskiga. Mitte
annaabi.ee 
