Aluskaardi kujundmine 1.Millised objektid (punkt-, joon- või pindobjektid) peaksid olema kihihalduris loendi ülemises osas, millised alumises osas? Punkt, joon, pind (ülevalt alla järjestuses) 2. Millise käsuga või muu tegevusega peaksid avama akna, kus saad kujundada maakonna leppemärke? Parem klõps kihinimel > kihi tunnused (properties) 3. Miks me järvedele servajoont ei määra? Määrame kaldajoone 4. Kas jõgede omadus “TELJE_TYYP” näitab hierarhiat, suurust või allklassi? Allklassi 5. Kas teede omadus “Liik” näitab hierariat, suurust või allklassi? Hierarhiat 6. Kas sul oleks vaja näidata kaardil teede laiusklasse: 1 klass - <8m laiused ja 2. klass -> 8m laiused, siis millist visuaalset muutujat sa kasutaksid? Laiust 7. Täida joonleppemärkide kujundamise tabel. 8. Millise kujundusstiili peaksid rippmenüüst valima, kas Single Symbol, Categorized või Graduated? Categorized
ning see koostati NASA/SC-EPSCoR märgalade uurimise projekti raames. Samuti osalesid 3 Clemsoni-, Lõuna-Carolina ülikoolid ning Charlestoni kolledž. Antud uuringu teostamiseks töötati välja ruumiline mitme muutujaga logistiline regressioon ja töötati välja GIS andmebaas, mis sisaldab endas ehituslube, katastriüksuste andmeid, teedevõrgustikku jm. Digitaalne aluskaardi andis uuringuks GIS osakond Georgetown County’s. Kasutades GIS programme analüüsiti kus ja kuidas maakasutuse muutused on toimunud ning kus nad võivad aset leida tulevikus. Võrreldi maakasutuse muutusi aastatel 1981-1996 ning ennustati võimalikke maakasutuse muutusi aastateks 1997-2010. Uurimus teostati 4107st muutujuast väljavalitud 20 muutuja põhjal. Tulemused ja järeldused Antud uurimusest järeldati, et kasutades GIS programme koos ehituslubade ja katastriüksuste
· Tallinna maaregistri määratluse ja ülesandepüstituse koostamine · Tallinna planeeringute registri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna maaregistri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna ehitiseregistri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna geodeetilise põhivõrgu registri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna geodeetiliste tööde registri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna digitaalse aluskaardi õigusaktide eelnõude koostamine 2.3.5 Tooted 2.3.5.1 DoGIS on avatud standarditel põhinevaid veebiteenuseid ning Datel Tarkvaraosakond kasutab seda toodet oma veebikaardilahenduste väljatöötamisel ja müüb seda keskonda ka teistele võimalikele soovijatele mitmel erineval moel. Kas täielik arenduslitsents, teenusele põhinevalt litsenseeritavalt majutuskeskonnas või litsensid teatavatele osadele. Lisaks on veel: Artemis 7 Investeeringute ja planeerimise kontroll süsteem
o Selleks, et andmekihid omavahel kokku klapiksid, peavad andmed olema - korrektsete koordinaatidega - ja soovitavalt samas koordinaatsüsteemis o Enamasti ei sobi omavahel korralikult kokku ka erineva aluskaardi alusel loodud andmed Andmete tüübid: o Vektorandmed(punktid, jooned, polügonid) o Rasterandmed(ruudukujulised pikslid) o TINebareeglipärane kolmnurkvõrk, vektorkõrgusmudel 7 Vektorandmed: o Koosneb geomeetrilistest objektidest: 1 Punkt 2 Joon 3 Polügon o Objektide hulk on väiksem kui rastermudelis, kuid objektid on erineva kuju ja
Kaardi valmistamiseks joonestati eraldi kiledele majandite alusplaanidelt ning fotoplaanidelt saadud info. Hiljem skaneeriti saadud kiled ning kasutati digitaalsete aluskaartidena nendes katastrites, kus põhikaarti või uusi ortofotosid veel ei olnud. Katastri aluskaardiga on kaetud kogu Eesti. Katastrikaardi lehtede numeratsioon ühtib Eesti Põhikaardi lehtede numeratsiooniga. Tänaseks on tegemist arhiivitootega (http://geoportaal.maaamet.ee...). Katastri aluskaardi mõõtkava on: 1:10 000 ja projektsiooniks Lambert-EST, formaadid digitaalkujul: mustvalge raster (CIT, GeoTIFF) (http://www.maaamet.ee...). Joonis 3. Katastri aluskaart 7 Mullakaart Eesti mullakaart on mõõtkavas 1:10 000 andmebaas Eesti mullastiku kohta, mis katab peaaegu kogu Eesti territooriumi. Andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta
Indekskaart ehk kartogramm- nomenklatuuri kajastav lisakaart Kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm Lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta 6. Kaartide tehniline jagunemine (aluskaart, baaskaart, aerofoto, fotoplaan jms). Aluskaart - osalise koormusega kaart, kus on kujutatud vaid olulisemad piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest Baaskaart – kuulub aluskaardi alla. Üheksakümnendatel aastatel loodud Eesti Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaarti on võimalik vaadata kaarditarkvaraga, näiteks MapInfo Professional. Foto (aerofoto) – kujutis, mis on enamasti saadud optilise süsteemi abil ning on ette nähtud mõõtmisteks ja desifreerimiseks
Aasta Joonis 3. Metsa- ja niidukoosluste pindala muutused (1905-2002) uurimisala põhjaosas. 2) Keskosa Uurimisala keskosas on luhapindala 1905. a. kaardil ca 162 ha. Luha laius kitsamates kohtades on 200-300 m, laiemates kohtades ulatub 600-700 meetrini. "Vene 1-verstasel" kaardil ning 1905. a. kaardil on see ala tähistatud hõrendikuga heinamaana. 1947. a. kaardilt ilmneb niiduala vähenemine (joonis 4) kogu keskosas ca 20% võrra. Katastri aluskaardi järgi on niidupindala sajandi algusest 1985-1986ndateks vähenenud 51 % võrra. Kaardilt võib eristada paremkaldal kaht erinevat niidukooslust: hõrendikuga heinamaad e. puisniitu (ca 30 ha) ning ainult heinamaana (ca 15 ha) tähistatud kõlvikuid. Metsamaa pindala on ca 40 ha. Vasakkaldal on puisniitu säilinud ca 15 ha, heinamaad on ca 30 ha ning ca 35 ha on tähistatud metsamaana. 26 20
annaabi.ee 
