tootmine, kaablid, tuumajaamades. c. Tina (Sn) – pehme, hõbehall, suure tihedusega, raske – plekkpurkide ja konservide tootmine. d. Raud (Fe) – suhteliselt pehme, püsiv õhu ja vee suhtes – tarbeesemete tootmine, meditsiin. e. Vask (Cu) – värvus punakas kollane – juhtmed, ehitus. f. Tsink (Zn) – sinakashall, tuhmub niiske õhu käes – mündid, vitamiinid. 6. Ühendid ja kasutusalad. a. Boksiit – alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist – alumiiniumi tootmine. b. Rubiin ja safiir – korundist ehk alumiiniumoksiidist, punane korund on rubiin ja sinine korund on safiir – vääriskivid. c. Smirgel – peeneteralisest korundist – lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. d. Tina(IV)oksiid – värvipigment ja värvide ja emailide valmistamine. e. Pliimennik – korrusiooni vastaste kruntvärvide koostises. f
põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel kõvaduselt teine looduslik mineraal), murdumisnäitaja 1,76 1,77, soojusjuhtivus (RT) 40 W/m·K. Saamine Looduslikud korundi erimid on rubiin ja safiiri, millele värvuse annavad lisandid alumiiniumoksiidi võres. Alumiiniumoksiidi (i.k. alumina) toodetakse
Marit Jukk, 10a (4. rühm) p-metallide ühendid a) Al2O3 - alumiiniumoksiid Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O
meie organismi ebasoodsalt ärritab mao ja soolte limaskesti, mõjub närvisüsteemile. Alumiiniumi liigsisaldus organismis tõrjub sealt välja organismile vajalikud elemendid kaltsiumi ja tsingi. Pikka aega alumiiniumnõudes säilitatavad happelised toiduained võivad kaotada oma värvi, maitse ja aroomi. Kui kõrvaldada alumiiniumi pinda kaitsev oksiidikiht, siis reageerib alumiinium aktiivselt juba külma veega. Puhtast alumiiniumoksiidist koosneb väga kõva, kõrge sulamistemperatuuriga ja keemiliselt vastupidav mineraal korund. Tehnikas kasutataksegi korundi kõvadust lõiketerade, puuride ja lihvimismaterjalide valmistamisel. Looduses leidub ka lisanditest punaseks või siniseks värvunud korundikristalle. Need on rubiin ja safiir. Suur osa alumiiniumi peitub ühenditena savides. Savid on keeruka koostisega alumiiniumühendid, mis ei lahustu vees. Happesademete toimel
edasise oksüdeerumise eest. Kuumutamisel põleb alumiinium nii õhus kui hapnikus, temperatuur on seejuures 2500-3500 ºC. Kasutusmahult on alumiinium kaasajal raua järel teisel kohal. Põhjuseks on alumiiniumi mitmed soodsad omadused, väheoluline pole ka selle metalli keskkonnasõbralikkus. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiiniumi toodetakse boksiidist, mis koosneb põhiliselt alumiiniumoksiidist. Alumiiniumoksiid on valge kristalne aine, mida võib saada alumiiniumi põlemisel ja alumiiniumhüdroksiidist vee eraldamisel. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmise tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Kogu maailmas kasutatakse alumiiniumit kõige rohkem ehitusel, sest alumiinium
Tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku • Täitematerjalid on inertsed – ei reageeri vee ega sideainega • Täitematerjalideks kasutatakse odavaid materjale – liiv, killustik, kruus jne – Moodustavad betooni mahust 70...90% Tsement • Tsement on laialdast kasutust leidev ehitusmaterjal, mida kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks • Tsement koosneb peamiselt: ränioksiidist, alumiiniumoksiidist, raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi • Lubi on ehitusmaterjal kivistuvate segude liitmiseks • Lupja saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel Liiv • Kõige paremini sobib krobeliste teradega mäeliiv • Mahumass on 1500...1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30...40% • Tavaliselt kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm • Ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või
Mehaanilised omadused sõltuvad struktuurist: mida peenem struktuur, seda paremad mehaanilised omadused. 6. Mis on tehnokeraamika? Tooge näide ühe tehnokeraamilise materjali kohta. Tehnokeraamikaks on rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista-ja eriomadustega konstruktsioonimaterjal, mis on kõrgtehnoloogiliselt arendatud ja toodetud. Sialon on tehnokeraamilinematerjal, mis koosneb räninitriidist ja väikesest protsendist sellele lisatud alumiiniumoksiidist (Si3Al3O3N5). Sialonil on: väike poorsus,hea vastupanu termilistele löökidele, suur tugevus, kõrge purunemissitkus, väike soojuspaisuvus ja vastupanu oksüdeerumisele. Sialonist valmistatakse näiteks: keeduspiraalid, gaasiturbiini labad, raketi-ja reaktiivmootorite düüsid ja teised kõrgel temperatuuril koormatud detailid.
85% valgetest on kas britid või iirlased, paljud sisserändajatest on Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Loodusvarad Austraalias leiduvad loodusvarad: boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak. Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone. Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit. Pruunsüsi tekib kivisöega sarnaselt, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel.
alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast korundi rubiiniks. Läbipaistmatut korundi nimetatakse smirgliks ja sellest valmistatakse luiskusid, lihvimiskäiasid, smirgelpaberit ja riiet. Alumiiniumi tähtsaim looduslik ühend on boksiit, mis koosneb põhiliselt alumiiniumoksiidist ja temast toodetakse alumiiniumi. Alumiiniumoksiid on valge kristalne aine, mida võib saada alumiiniumi põlemisel ja alumiiniumhüdroksiidist vee eraldamisel . Alumiiniumi füüsikalised omadused Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda
kemikaalidest, naatriumtsitraat, fosfaadist kaks korda kallim ja ei suuda ometi nii hästi eemaldada kaltsiumi ja magneesiumi ioone. Nende ioonide ärastamiseks sobivad aga hästi etüleendiamiintetraäädikhape ja nitrilotriäädikhape. Eriti nitrilotriäädikhape asendab fosfaate hästi , ka pesuvahendi toimeaine moodustumisel, kuid tal pole nii tugevat puhverdavat ja partikleid lõhkuvat jõudu. Kõige õnnestunumaks alternatiiviks fosfaadile on osutunud Tseoliit A, mis on alumiiniumoksiidist saadud suhteliselt inertne kemikaal. Ta eemaldab veest hästi kaltsiumioone, kuid ta ei toimi nii hästi pesuvahendi toimeaine moodustajana ega sademe ärahoidjana. Seega kasutatakse Tseoliit A-d tavaliselt koos mõne abikemikaaliga, mis vett pehmendavad ja mustuseosakesi suspensioonis hoiavad. 12.Peasemisvahendite kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid Sünteetilised pesemisvahendid, eriti hargnemata süsinikahelaga ained, lagundatakse veepuhastusseadmetes või veekogudes
kristallide defektivaba struktuur. Niitkristall on monokristall, milles aatomid moodustavad defektideta kristallivõre. Kristalli pikkus on tavaliselt mõni milimeeter , mõnikord kuni 50mm, läbimõõt aga mõni mikromeeter tavaliselt 0,1 või 0,2 mikromeetrit.Mida väiksem on niitkritalli läbimõõt, seda väiksem on kristallivõre defektide arv ja seda tugevam monokristall. Niitkristallide tugevus sõltub oluliselt temperatuurist ja läbimõõdust. Kallid valmistamisel. Valmistavad neid alumiiniumoksiidist(Al2O3), ränikarbiidist (SiC)ja mulliidist(3Al2O3 2SiO2) Metalltraat: kõrgtugevad, levinud, kättesaadavad armatuurmaterjalid. Valmistamine läbi töötatud ja kõrgtootlik. Kõigetugevamad on martensiitstruktuuriga terastraadid. Süsinik ja roostevaba terasest,volframist,berülliumist,molübdeenist jne. Polükristallilist ja anorganilist kiud, neid iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjuste suhtes. 7.Keraamilised kiud: Klaaskiud-klaasist ja kvartsist kiud
lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele annaks see ainult hoogu juurde.(3) 3 Vesinikuauto Honda (5) Plussid
84) keedusool-eluks vajalik aine, NaCl 85) sooda-NaHCO3, karastusjookides 86) pesusooda-Na2CO3, kasutatakse laialdaselt, klaasi valmistamisel 87) soolhape-HCl, maohape 88) paekivi-karbonaatkivimi rahvapärane nimetus 89) lubjakivi-valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim CaCO3 90) kips-üks sulfaatsetest vett sisaldav mineraalidest.CaSO4·2H2 91) boksiit-Al2O3, on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist 92) magnetiit-on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal. Fe3O4 93) rauatagi-Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale (Fe3 O4 ) kiht 94) ammoniaak- NH3- on omapärase kirbe lõhnaga gaasiline lämmastiku ja vesiniku ühend. 95) Silikaat-SiO3, mineraal 96) ammoniaakhüdraat- ammoniaagi lahustumisel vees. NH3 * H2O 97) teras-sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele annaks see ainult hoogu juurde. "Parim tee vesiniku tootmiseks?" ; Siim Sepp; Äripäev; 10.09.2007 IMT Power tõestas, et vesiniku kütusena kasutamine on äärmisel ebaefektiivne. Maailma
lõppeb. Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks. Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele annaks see ainult hoogu juurde. "Parim tee vesiniku tootmiseks?" ; Siim Sepp; Äripäev; 10.09.2007 IMT Power tõestas, et vesiniku kütusena kasutamine on äärmisel ebaefektiivne. Maailma
kiiremini. Selliste katalüsaatoritena kasutatakse autode katalüüs-neutralisaatorites järgmiseid aineid: 1.Plaatina või pallaadium oksüdeerivates katalüsaatorites, mis järelpõletavad CO ja HC vastavalt CO2-ks ja H2O-ks. 2.Roodium või ruteenium taandavates katalüsaatorites, mis taandavad NOx vastavalt N2-ks ja H2O-ks. Katalüsaatori ehitus: a kere b soojusisolatsioon c monoliitne sisu läbi- puuritud kanalitega Katalüsaatori monoliitne sisu on valatud alumiiniumoksiidist (Al2O3), millesse on puuritud peened kanalid heitgaaside läbilaskmiseks. Kanalite sisepind on kaetud väga õhukese, mõne mikroni paksuse katalüseeriva aine kihiga. Katalüsaator hakkab tööle temperatuuril üle 300C, töötab kõige paremini 600C ...800C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille taandamisega eralduv soojus võibki ülekuumutada katalüsaatori.
Alumiinium on kolmas kõige levinum element, temast rohkem leidub ainult hapniku ning räni ning maakoores on ta kõige levinum metalne element, moodustades maakera massist 8,3%. Alumiinium ei esine peaaegu mitte kunagi puhta elemendina, vaid enamasti oksiidi või silikaadina. Kuigi alumiinium on väga tavaline ja laialt levinud element, ei ole tavalised alumiiniumi mineraalid eriti otstarbekad allikad. [1] Alumiiniumi toodetakse boksiidi maagist. Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist, ta tekib troopilises kliimas madala raua- ja ränisisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. [1] Alumiiniumit toodetakse Hall-Heroulti meetodil, Selline Alumiiniumi elektrolüüsimine tarbib väga suurtes kogustes energiat. Keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi tootmiseks on 15 kilovatt-tundi. Hall-Heroult meetodil on võimalik toota 99% sisaldusega alumiiniumi. Edasi saab alumiiniumi puhastada Hoope protsessi käigus, kus elektrolüüsitakse sulanud
settib allosas. [3] 5 Vähendamise protsessil valatakse alumiiniumoksiid vormidesse ja pannakse ahju 950 kraadi juures. Elektrit kasutades 400kW või rohkem, eemalduvad hapnik ja alumiinium üksteisest ning poti põhja jääb puhas alumiinium. [3] 1.2. Ajalugu Aastal 1808 inglise keemik Sir Humphry Davy palkas elektrolüüsijad, kes tuvastasid mitmeid metalle ning sealhulgas ka seda, et alumiiniumoksiidist saab metalli ning ta nimetas selle alumiiniumiks.Aastal 1821 avastati boksiit, mis sai nime oma asukohast Les Bauxi provints, mis asub lõuna Prantsusmaal. Avastuse, et boksiidist saab alumiiniumi, tegi geoloog Pierre Berthier. Aastal 1825 25. märtsil teatas taani füüsik Hans Christian Oersted, et elektrolüüsijad on tootnud esimese alumiiniumi, kuid jäi teadmatuks, kas see oli puhas alumiinium või mitte. Aastal 1845 Friedrich Wöhler, saksa keemik,
kasutatakse autode katalüüs-neutralisaatorites järgmiseid aineid: · 1.Plaatina või pallaadium oksüdeerivates katalüsaatorites, mis järelpõletavad CO ja HC vastavalt CO2-ks ja H2O-ks. · 2.Roodium või ruteenium taandavates katalüsaatorites, mis taandavad NOx vastavalt N2-ks ja H2O-ks. a kere b soojusisolatsioon c monoliitne sisu läbi- puuritud kanalitega · Katalüsaatori monoliitne sisu on valatud alumiiniumoksiidist (Al2O3), millesse on puuritud peened kanalid heitgaaside läbilaskmiseks. Kanalite sisepind on kaetud väga õhukese, mõne mikroni paksuse katalüseeriva aine kihiga. Katalüsaator hakkab tööle temperatuuril üle 300°C, töötab kõige paremini 600°C ...800°C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000°C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille
Skulptorid kasutavad kipsvorme. NEGATIIVSED OMADUSED: Pole veekindel, nõrk. KASUTAMINE: lubimörtides, tardumise kiirendajana, remonditöödel, kipspahtlites, kipsplaatides, kipsbetoonis, ja skulptuursete detailide valamisel. Tugevus määratakse 1.5 tunni pärast. Kõrgtugevat kipsi saadakse autoklaavimisel (1,3 atm. õhku). Tugevus 200 500 kg/cm3 (Tehismarmori tegemiseks) TSEMENT (Portlandi tsement) Koosneb kaltsiumoksiidist, ränioksiidist, alumiiniumoksiidist ja ka raudoksiidist. Kõigepealt pulber, mis segatakse veega > tardumine > kivistumisprotsess > tekib tsementkivi. Eksotermiline protsess, esimestel päevadel toimub kivistumine kiiremini. NB! Normatiivne kivistumine 28 päeva jooksul. Määratakse mark ja tugevusklass (tugevus suureneb aastatega). Madalamargilisi kasutatkse krohvides, kõrgemamargilisi betoonides. Norm. temperatuur 20 C, mida soojem seda kiiremini kivistub. Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad
· -alumiiniumoksiidi saadakse alumiiniumhüdroksiidi kuumutamisel. · Ta on amfoteerne, aluste toimel annab aluminaatiooni ja hapete toimel Al 3+ iooni, mis on tugevalt hüdrateeritud: Al2O3(s) + 2OH- (aq) + 3H2O(l) 2Al(OH)4-(aq) Al2O3(s) + 6H3O+ (aq) + 3H2O(l) 2Al(H2O)6 3+(aq) · Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)6 3+ happeliste omadustega: Al(H2O)6 3+(aq) + H2O(l) = H3O+ (aq) + Al(OH)(H2O)5 2+ (aq) · Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Al3+ (aq) + 3Al(OH)4 - (aq) 4Al(OH)3(s) · Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga.
kuumutamisel: 2Al(OH)3gamma-Al2O3+3H2O. Ta on amfoteerne, aluste toimel annab aluminaatiooni ja hapete toimel Al3+ iooni, mis on tugevalt hüdrateeritud: Al2O3(s) + 2OH- (aq) + 3H2O(l) 2Al(OH)4-(aq) ja Al2O3(s) + 6H3O+(aq) + 3H2O(l) 2Al(H2O)63+(aq). Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)63+ happeliste omadustega: Al(H2O)63+(aq) + H2O(l) = H3O+(aq) + Al(OH)(H2O)52+(aq) Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Alumiiniumkloriid- AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6.
jahutusradiaatori soojustakistus peab olema j - a 105 - 50 o C Rthh = - Rthjc - Rthch - Rthw = - 0,85 - 0,5 - 0,3 = 3,65 , PVT 10,38 W kus Rthw = 0,3 on 1,5 mm paksuse alumiiniumoksiidist isoleertihendi ALO-220 soojustakistus. TO-220 sokeldusega MOSFET-transistoridel on isoleerimata alusplaat ja seetõttu on vajalik isoleertihend, et isoleerida dioodide ja transistoride potentsiaalid jahutusradiaatori potentsiaalist. Eraldatud seadiste korral võib isoleertihend puududa. Suure võimsusega muunduritele, mis töötavad kõrgendatud keskkonnatemperatuuril (a = 70...80 °C), tuleb valida suurema pinnaga ja väiksema soojustakistusega jahutusradiaator. Dioodi arvutus
annaabi.ee 
