Võrdlemisi hästi juhib elektrit ka alumiinium. Hea peegeldumisvõime tõttu saab metalle kasutada peeglite valmistamisel. Vanasti kasutati peeglina siledaid poleeritud metallpindu. Tänapäeval kantakse õhuke peegelsile metallikiht (enamasti hõbe või alumiinium) peegliklaasi tagaküljele. Praktikas eelistatakse juhtmete materjalina enamasti vaske. Hõbe on laialdasemaks kasutamiseks liiga kallis. Alumiinium on küll vasest odavam, kuid tema elektrijuhtivus on märgatavalt väiksem. Alumiiniumjuhtmete läbimõõt peab seetõttu samades tingimustes kasutamisel olema mitu korda suurem kui vaskjuhtmetel. Alumiiniumil on elektrijuhtmete materjalina veel üks puudus. Et ta on palju aktiivsem metall kui vask, tekib tema pinnale kergemini oksiidikiht. See kiht halvendab elektrijuhtivust juhtmete ühenduskohtades. Soovitatav on vältida vask- ja alumiiniumjuhtmete omavahelist ühendamist. Sel juhul oksüdeerub alumiinium kui aktiivsem metall eriti tugevasti
Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). Vask ja vasesulamid. Nende kasutamine juhtmaterjalina Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall. Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC
Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). 8. Peamised legeerivad elemendid alumiiniumisulameis. Berüllium, fosfor, kroom, magneesium, mangaan, nikkel, plii, raud, räni, tina, tsink, vask jne. Legeerelemendid
aine on hea elektrivoolu juht. Need ained, mis ei oma vabu elektrone, on elektriisoleermaterjalid nad juhivad elektrivoolu väga halvasti. Elektrijuhtidena kasutatakse enamasti vaske ja alumiiniumit. Kõige parem elektrijuht on hõbe. Tähelepanu tuleb pöörata alumiiniumi ja vase õigele kokkuühendamisele. Vastasel korral pulbrista niiskuse mõjul tekkiv elektrokeemiline reaktsioon alumiiniumi. Vask- ja alumiiniumjuhtmete kokkuühendamisel tuleb nende vahele panna tsingitud vm seib. Metallis moodustab elektrivoolu elektronide suunatud likumine, elektrolüüdis aga ioonide suunatud liikumine. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõuks pingeallikas (nim ka toiteallikaks). Kui voolu
Analoogiliselt vasega liigitatakse ka alumiiniumi kõvaks ja pehmeks alumiiniumiks. Külmtöötlemisel saadakse kõva, kuumtöötlemisel aga pehme alumiinium. Alumiiniumi üheks puuduseks vasega võrreldes on tema väiksem tõmbetugevus. Kõval alumiiniumil on see kuni 180 N/mm2, pehmel 75...90 N/mm2. Õhuhapnikuga kokku puutudes oksüdeerub alumiinium intensiivselt, tekitades suure elektritakistusega oksiidi kihi, võib esineda ka galvaaniline korrosioon, seetõttu on alumiiniumjuhtmete ühendamisel teisest metallist juhtmetega vaja käsutada spetsiaalseid üleminekuklemme, keevisliidet või ühenduskohtade ülejootmist. Alumiiniumi jootmisel tuleb käsutada spetsiaalseid räbusteid või ultrahelitõlvikuid, mis lagundavad alumiiniumi pinnale tekkiva oksiidikihi. Alumiiniumi kasutatakse eelkõige juhtmete, mähiste ja kaablisoonte valmistamisel, (sele 3.4) Alumiiniumisulamite koostamisel püütakse suurendada mehaanilist tugevust, säilitades
Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Alumiiniumisulamid: Alumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad sulamid jagunevad: termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks (kuni 5,5% Cu) . Näiteks sisaldab alumiiniumisulam silumiin 8-14% räni; Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300 oC juures oma tugevuse. NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks tuleb alumiiniumjuhtmete ühenduskohad teiste metallidega (vask, teras) isoleerida niiskuse eest. Selleks tuleb need lakkida või kokku sulatada. 82. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Gaas: vedel aerosool- udu, tahke aerosool- suits. Vedelik: vaht- vahukoor, emulsioon- majonees, suspensioon- piim, tint, veri. Tahke:
Kuna antud majanduspiirkonnas ja antud juhtme materjali puhul on öko- noomne voolutihedus suhteliselt konstantne suurus, pole alati juhtme ristlõike valikul vajalik tema uuesti määramine. Nii kasutatakse jö valikuks sageli veelgi lihtsamat meetodit. Näiteks valiti see N Liidus ökonoomse voolutihe- duse tabelist vastavalt juhtme või kaabli materjalile, liini rajamise piirkonnale ja maksimaalkoormuse kasutusajale Tm . Nii oli NL Euroopa osale, sealhulgas Eestile, Tm = 3000...5000 h / a ja alumiiniumjuhtmete puhul jö = 1,1 A/mm2 ning vaskkaablite puhul 2,5 A/mm2. Need väärtused saadi aga tingimustes, kus elektrienergiat loeti võrreldes metalliga väga odavaks. Mitmetes riikides loetakse ökonoomseks alumiiniumjuhtmete puhul voolutihedust 0,6...0,7 A/mm2, Soomes alumiiniumjuhtmetele 0,6…1,0 ja 20 kV vaskkaablitele 1,8…3,0 ning alumiiniumkaablitele 0,9...1,4. Juhtme või kaabli ökonoomse ristlõike valik toimub siis arvutusliku ristlõike
, piluk., hõõrdek., kontaktk., kihtk., kihtide vaheline k., kristallide vaheline k., kristallide sisene k., väsimusk. (JOONIS!!) Kontaktkorrosiooni puhul on kaks erineva potentsiaaliga materjali elektrilises kontaktis. Tuleb vältida galvaanilise paari tekkimist, kui ühendada erinevaid metalle. Kui metallid tuleb liita neetide/poltidega, tuleb need valida samast materjalist. Kui sama materjali pole, peab neet/polt olema katoodiks. Potentsiaalide vahe peaks olema minimaalne. Vask ja alumiiniumjuhtmete ühendamisel välitingimustes tuleks kasutada vahemuhvisid. (Vt. KOOPIALT JOONIS) 34. Raua ja raua sulamite korrosiooni seaduspärasused: Vees ja vesilahustes – korrosiooni kiirus on ühtlane, kui vesilahuse pH on vahemikus 5-10. Kiirus tõuseb järsult 5-st allapool. Aluselises keskkonnas kiirus alaneb. Teras ei korrodeeru aluselises keskkonnas. Hapnik on oluline korrosioonikiirendaja. Süsteemides, kus vesi on soojuskandjaks, on kohustuslik veest õhk eraldada
kuumenedes sulaks ülesse. Juhi takistuse valem R = l /S Mõningate ainete eritakistused ( mm2/m ) alumiinium 0,028 messing 0 071 pronks 0,021 .... 0,04 elavöbe 0,942 nikeliin 0.042 teras 0,12 hõbe 0,016 nikkel 0,09....0,12 vask 0,017 kuld 0,024 nikroom 1,1 volfram 0,055 Praktikas kasutatakse põhiliselt vaskjuhtmeid. Alumiiniumjuhtmete puuduseks on vähese töökindlusega kontakt vaskklemmi ja juhtme vahel halb painduvus ning vananemine. Küsimused 1. 1 2 3 4 Skeemil on ampermeeter(id) ja voltmeeter (id) tähstatud numritega. Millised on ampermeeter(id) ja millised on voltmeeter (id) ? 2. Skeemil ( kûsimus 1) on kaks erineva suurusega takistit (tarbijat). Voltmeetrite näidud on ...
(liugklemmid, vabastavad klemmid, plokid) määratakse tõmbe TK av norm- väärtused tarvikute passiandmete alusel, kuid mitte suurematena eeltoodud valemiga arvutatud väärtustest. Juhtmete kinnitamisel kandemastide tõirisolaatoritele traatsidemete abil võetakse normkoormuseks pinge juhtmes aasta keskmisel temperatuuril tuule ja jäite puudumisel kuid mitte alla 15 kN. Pingutusmastid arvutatakse järgmistel koormusjuhtumitel: • Alumiiniumjuhtmete ja kuni 150 mm2 terasalumiiniumjuhtmete puhul − normaalsete ankrumastide puhul sõltumata ahelate arvust− katkenud on ühe visangu kaks faasijuhet − kergete ankrumastide puhul sõltumata ahelate arvust− katkenud on üks faasijuhe • 185 mm2 või suurema ristlõikega terasalumiiniumjuhtmete puhul − katke- nud on üks faasijuhe • Mistahes juhtmete puhul − katkenud on üks tross
180 N/mm , pehmel 75...90 N/mm . Õhuhapnikuga Praktikas kasutatakse magnetmaterjalidena kokku puutudes oksüdeerub alumiinium inten- ferro- ja ferrimagneetikuid (ferriite), mis koosnevad siivselt, tekitades suure elektritakistusega oksiidi spontaanselt magneetunud piirkondadest domee- kihi, võib esineda ka galvaaniline korrosioon, nidest, kus kõik magnetmomendid on orienteerunud seetõttu on alumiiniumjuhtmete ühendamisel teisest paralleelselt. Kuid välise magnetvälja puudumise metallist juhtmetega vaja kasutada spetsiaalseid korral on need domeenid orienteerunud kaootiliselt. üleminekuklemme, keevisliidet või ühenduskohtade Välise magnetvälja rakendamisel need materjalid ülejootmist. Alumiiniumi jootmisel tuleb kasutada magneetuvad, st. et väikestel magnetväljatugevustel
annaabi.ee 
