7. Selgita, kes või mis olid Sparta armees 1) hopliit ja 2) faalanks. Hopliit oli poliste sõdur. Raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Hopliitide lahingurivistu oli faalanks. 8. Iseloomusta spartiaadi elu eri vanuses. Kirjelda, mille poolest on pöördelised spartiaatide elus: 1) sünd; 2) seitsmes eluaasta; 3) kahekümnes eluaasta; 4) kolmekümnes eluaasta; 5) kuuekümnes aluaasta Kõik spartiaaadid pidid läbima ühise kasvatuse. Vastsündinutest jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised tapeti Seitsme aastased poisid võeti vanematelt ära ja edaspidi elasid vanuserühmade kaupa kõigi kodanike silmade all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad said sõjalise treeningu ja õppisid tantsu ning muusikat. Vanemate käsku pidid täitma vastu vaidlemata Kahekümne aastaselt peeti poisse täisväärtuslikeks sõjameesteks ja said osaleda rahvakoosolekutel.
DNA kokkupakitud 3. Peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munaraku läbimiseks. 4. Toitainete varu väga väike Munarakk Iseloomulikud tunnused: 1. Suuremõõtmelised 2. Toitaineterikkad 3. Kaetud kestadega 4. Areng peatub 45.-55. Eluaastal Ovogenees e munarakkude e ovotsüütide areng naisel · Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas · Munaraku eellased on ovogoonid · Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese aluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. · Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. · Tsükliline küpsemine Iseloomulikud tunnused 1. Haploidse kromosoomistikuga 2. Pärilikelt omadustelt erinevad 3. Küpsed sugurakud ei jagune enam 4. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Ovogenees Spermatogenees
Piaget leidis, et 5 mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3. reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12. eluaastani (Saar1997: 17). Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Konstrueerimismäng esineb kõigi kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks (Saar1997: 17).
Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3. reeglitega mäng – vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12. eluaastani (Saar, 1997, 17). Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Konstrueerimismäng esineb kõigi kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks (Saar, 1997, 17).
Tekkinud avastamislust on oluline ja nor- kogemuste hulka kuulub äkiline lahutamine tugiisikust või maalne. tugiisiku kaotamine, seda eriti võõras keskkonnas. Vahele tuleb aga segada juhul, kui laps hakkab lõhkuma, võib end vigastada või teeb teistele haiget ning tekitab stressi. Enne Küsiv pilk piirangute kehtestamist mõelge konkreetne situatsioon hoole- Esimese aluaasta lõpul tekib lapsel ebakindlas situatsioonis ga läbi, sest tõkete paikapanemine tekitab agressiivsust. kõmme vaadata otsa oma emale või mõnele teisele tugiisiku- Mõelge ka sellele, et lapse uurimisvabadus ei saa olla ühesu- le, et näha, kuidas too hindab olukorda. Kaheteistkümnekuu- Tugiisik on
Kui poisi eest hoolitseb keegi peale ema (rohkem kui 35 tundi nädalas), siis on ka tema kiindumus isa vastu rahutu. Eriti haavatav pikakajalise lahusoleku suhtes on ka ajutiselt raske laps, kelle ema on küllalt rahulolematu abieluga, ei suhtle inimestega hästi ja on pigem huvitatud karjäärist. On ka leitud, et 18 kuu vanused poisid, kelle ema naases tööle nende esimese aluaasta teisel poolel, kaldusid enam olema rahutult kiindunud kui need, kelle ema läks tööle varem (kiindumust ei jõudnud tekkida). See viitab, et esimese aasta teine pool pole just kõige parem töölenaasmise aeg (eriti poiste pärast) ja need, kel see osutub hädavajalikuks, võiksid seda teha esimese 6 kuu jooksul.