NÄITUSE RETSENSIOON Külastasin 17.mail Toomas Altnurme näitust ,,MAIA"- maiade kultuur Mehhikos. Näitus ise toimus Paide Kultuurikeskuses. Tegemist oli väga huvitava ja meeldejääva näitusega, mis koosnes ühe sarja piltidest. Need huvitavad pildid tekitasid minus väga rõõmsa meeleolu. Oli nii sooja kui ka külma koloriidiga pilte. Kasutatud oli väga palju erinevaid värve, mis hakkasid pildil mängima. Erksad värvid panid pildid särama, mis otsekohe minu tähelepanu köitis.
uusi ideid kodukaunistamiseks ning aiakujundamiseks. Peale selle toimuvad kontserdid ning lasteüritused. Festivali sihtgrupiks on inimene, kes hoolib ümbritsevast loodusest ja rohelisest taimest ning keda huvitab kodukaunistamine ja aiakujundamine. Tallinna lillefestivalil kujundatakse kokku igal aastal 31 erinevat ,,Tähevärav'' skulptor teemaaeda. 2009 aastal eksponeeriti ideekavandeid 15. maist Eesti Toomas kuni 6. juunini Vene kultuurikeskuses. Kõik ideekavandeid Altnurme olid 2010 ja 2011 aastatel festivali toimumise ajal eksponeeritud Kodulinna Majas.
Religioossed suundumused Eestis 2014 (RSE 2014) Lea Altnurme TNS Emor Kristlus I RSE 2014 80 70 60 50 40 30 eestlased 20 muu rahvus 10 0 Kristlus II RSE 2014 70 60 50 40 30 eestlased 20 muu rahvus 10 0 Peidukristlus RSE 2014 90 80 70 60 50 40 30 20 10 eestlased 0 muu rahvus Vikaarkristlus EUU 2010 70 60 50 40 30 20 10 0 eestlased
Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Hasso Kukemelk Dekaan prof TEADUSKOND Toomas Haldma TIKATEADUS- Dekaan prof Riho Jaan Ginter Joel Starkopf Valter Lang Mati Psuke Dekaan prof KOND Jaanus Harro Altnurme Peeter Burk Dekaan prof Mati Kilp 19* | 252** 86 | 2272 512 | 1456 346 | 2654 89 | 1351 72 | 477 967 | 1886 81 | 1252 123 | 662 135 | 1540 *ttajate arv 08.04
Usubuumi ajajärgust annab hea ülevaate kogumik ,,Usk vabadusse: artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse taastamisel" (2011)10, kus tollased eestvedajad ja -võitlejad meenutavad oma tegemisi. 2 Plaat, Jaanus. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal: usuühenduste muutumisprotsessid 18.sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni. Tartu, Eesti Rahva Muuseumi sari 2, 2001; Altnurme, Lea. Kristlusest oma usuni. Uurimus muutustest eestlaste religioossuses 20. sajandi II poolel. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 3 Ringvee, Ringo. Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991-2008. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 4 Kurg, Ingmar. Oikumeenilise evangelisatsiooni perspektiiv Euroopa kontekstis: missioloogiline ja religioonisotsioloogiline uurimus. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010. 5 Sazko, Ave
automaatselt vanemate religioossust üle, vaid tutvuvad enne otsuse tegemist erinevate religioonidega. Kasutatud kirjandus: http://hi5songs.org/aarne-kriisk--meie-osast-jumalariigi-t%C3%B6%C3%B6s-i:...-mp3- download.html http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1457&Itemid=2 http://www.ekn.ee/doc/ajakirjad/10_Eva- Liisa_Jaanus_ja_Marge_Unt._Eestimaalaste_religioossus_Euroopa_taustal.pdf Lea Altnurme, Kristlusest oma usuni: uurimus muutustest eestlaste religioossuses 20.sajandi II poolel
Tallinn, 1995, lk 1925; E.-J. Truuväli. Õiguskantsleri tegevuse mõningatest garantiidest. Juridica, 1997, nr 9, lk 440441. Vt ka vastvalminud Eesti Vabariigi põhisea- dus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 2002, XII ptk. Õiguskantslerist on kirjutatud üks magistritöö politoloogias: M. Sarapuu. The Ombudsman for Local Government. Tartu Ülikool, 1998. Õiguskantslerit käsitlevad õigusteaduslikud bakalaureusetööd: M. Altnurme. Õiguskantsler. Eesti Vabariigi põhiseaduse 12. peatüki analüüs. Tartu Ülikool, 1998; A. Habicht. Õiguskantsler inimõiguste ja vabaduste kaitsja Eestis. Tartu Ülikool, 2001; S. Sõõrd. Ombudsmani ja õiguskantsleri institutsiooni tekkimine ja areng Skandinaavia riikides ja Eestis. Õigusinstituut, 2001. Üht õiguskantsleri tegevuse võimalikku aspekti on puudutatud bakalaureusetöös: R. Slavinskaite. Soolise võrdõiguslikkuse Ombudsmani tegevus (Eesti ja Leedu näidetel)
Reduktsionistlik, kriitiline suhtumine religiooni. Religioon on lapsik psühholoogiline vajadus, kujutab endast psühholoogiliste seisundite projektsioone. Püüe tulla toime pingetega, mis suhetes (laps-isa-ema) esile kerkivad; vajadus turvatunde järele. Religioon on neurootiline reaktsioon, püüe probleemidega toime tulla. Freud kordab (varem välja käidud) ideed, et religioon on vajalik, et inimese instinkte taltsutada; see hoiab moraali ja takistab ühiskonna laskumist kaosesse. (L. Altnurme: psühhoanalüüs ise kui usk, sest saab olevaks läbi uskumise.) Freudi mõju religioonisotsioloogiale: religioossetele kujutlustele on otsitud psühholoogilisi tõukejõude. George Herbert Mead (1863-1931) sarnaselt Simmelile keskendub üksikinimese- ühiskonna suhtlemisele. Kuidas sellises suhtlemises ühiskond üldse tekib? Inimesed loovad suhtlemise käigus reegleid, norme, tähendusi, mis korrastavad ühiskonda, suhtlevad sümbolite varal (sümbol on iga asi, millel on tähendus
annaabi.ee 
