arusaadavaks kultuuriliselt eriomased tähendussüsteemid. Maailma arusaadavus sõltuv tähenduskoodidest või märgisüsteemidest. Märgid ja koodid on ajalooliselt ja sotsiaalselt eriomased. Barthles nimetab tähendusprotsessiks seda, mis mõtte tekitamine, tähendus, mis tekib koodi-ja tavaja märgisüsteemides ajalooliselt. Marksism: 189,190,194,196,202, Althusser: ühendab nimetatud vajaduse taastootmise ideega, selle jälgimiseks peaks keskenduma ideoloogia näitele. Althusseril on popkultuuri ja massimeedia kohta teooria, siis peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte. Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga. Seetõttu vormid see neist subjektid
hariduses jne. See mis seal toimub, kindustab selle, et majanduslikud suhted allbaasis saavad toimuda. Pealisehitus võib tema arvates olla isegi olulisem kui baas. Althusser: ,,ideolooga on elatud suhe inimeste ja nende maailma vahel või selle alateadliku suhte peegeldatud kujutis." Ideloogia pakub inimetele teatavaid lahendusi suheldes maailmaga. Samajal võivad need lahendused olla võltsid ning petlikud. Althusseril on kindel seos ka Freudi loogikaga: ,,Ideloogia on alati toimiv selle kadu mida me tunnema alateadvuse, mitte teadvusega". Kõneleb meiga nö tagaukse kaudu (me ei märka seda). Althusser: ,,kuidas on võimalik ideoloogiale vastu seista?" Althusser ei näe viise, kuidas sellele vastu seista. Ideooogia erijoon on see, et ta esitab kõik küsimused vastatuna, ta on suletud süsteem.
kui indiviide (pöörduvad nt Sina vormis). Strukturalism . Baasi ja pealisehituse suhte analüüsimine strukturalismi mudeli kaudu. Pealisehitusse kuulub poliitiline, ideoloogiline (religioon, haridus, õigus jne) süsteem. Ideoloogia peab legitimeerima, seda mis toimub baasis. Näidata seda loogilise ja paratamatuna, loomulikuna. See kuidas asjad on, on ainuõige. Baas ei saaks toimida ilma ideoloogia juhirollita. Ehk, pealisehitus ei ole teisejärguline. Arusaamad ideoloogiast Althusseril: Ideoloogia on teatud praktika, mis aitab inimestel elada reaalseid tingimusi, milles nad eksisteerivad. Viis v õpetus elamiseks, mis kasutab ühiskondlike ideid või müüte. Suhted oma vahel muudetakse millekski, mis toimub ühiskonnas terviklikult, ühiskondlikuks formatsioonika. Ideoloogia roll on eemaldada inimeste vahelistes suhetes vastuolu ja pakkuda selle asemel pealtnäha tõesed aga sisuliselt valed lahendused (illusioon).
kui teid hüüab tänaval politsinik : hei, sina! siis te pöördute, allute vabatahtlikult kõnetusele ja sellega allutakse ka politsile. samamoodi kõneldakse ka reklaamides. [tõnis läks apteeki ja seal öeldi talle : nüüd ei pea sa enam mõtlema jalaseenele, millele ta tõesti ei olnud mõelnud. aga näe, tal lubati sellele mõtlemisest loobuda] lacan : mina kujuneb alles siis, kui inimene siseneb keelde. mina on keeleline konstruktsioon. althusseril on sama loogika : inimese mina tekib ideoloogiasse sisenenisega, see on keeleline, kõnetuse vastuvõtmine. althusser ei olnud rahul marxi algusaegade jutuga, see subjektivõõrandumise jutt ei meeldinud talle sugugi, ta pidas seda hegellikuks nännutamiseks. hilisem marx sobib talle hästi. kuna inimene on ideoloogiline subjekt, siis ideoloogia käest ei ole väljapääsu, sellest pole võimalik vabaneda. inimene elab paratamatult erinevate riigiaparaatide ja ideoloogiate mõjuväljades
Siin tuleb nimetada Lev Võgotski ja Heinz Werneri nime. Selle suuna fookuses on esilekerkivad fenomenid kultuuris 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 6 kui kontseptuaalsete struktuuride koosluses, s.t. kuidas viimased tekivad inimeste igapäevases suhtluses, inimese ja keskkonna vahelises interaktsioonis ja kuidas neid kujundatakse sotsiaalsete institutsioonide poolt (kool, meedia, sõjavägi jne). (Vrdl ideoloogilised riigiaparaadid L. Althusseril.) Ülaltoodud määratluste puhul oluline pöörata tähelepanu pingele, mis tekib vastandlike seisukohtade vahel: (1) kultuuri käsitletakse kui mingit eksisteerivat entiteeti (,,kultuur on x") (vrdl lääne mõtteloos väga levinud metafooriga, mis näeb inimese mõistust otsekui mingit konteinerit, anumat, millesse mingi info nt kultuurilised teadmised - aja jooksul sisse valatakse) (2) kultuuri käsitletakse kui protsessi, arengut (,,kultuuristumine/sotsialiseerumine viib x-ni")
annaabi.ee 
