tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Seetõttu tuleb siseruume kindlasti õhutada, et õhk oleks puhas ja võimalikult väike võimalus haigestuda. Mikroobid satuvad õhku mullast, veest, puulehtedelt, inimese hingamisteedest (näiteks aevastamisel) jne tuule abil. Õhus on erinevaid mikroobe. Staphylococcus aureus on kõige rohkem leitud mikroob õhust. Teda võib olla õhus vahemikus 0-1/m3 ja 50/m3. Samuti on õhus selliseid mikroobe nagu Fusarium, Alternaria, Cladosporium, Penicillum, Aspergillus. Selge päevaga sisaldab õhk 500 jala kõrgusel Bacillumi ja Clostridiumi eoseid, Myceiliumi osakesi, kõduseene ja Streptomycetaceae spoore, pärmiseene askospoore, õietolmu, algloomade tsüste, Micrococcust, Coynebacteriumi. Kasutatud materjalid 1. http://www.bbc.co.uk/schools/ks3bitesize/science/organisms_behaviour_health/disease /revise4.shtml 2. http://www.edu.pe.ca/southernkings/microhabitats.htm 3. http://www
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 ...
sulepatjades Päevas ca 20 ja elu jooksul ca 2000 väljaheitekuulikest, allergeen õhus püsib ~20 min, tolmulestad on loomulik inimasustuse koostisosa Allergeenide esinemist tolmus mõjutavad: · Väliskliima · Sisekliima · Hoonete tüüp · Koristamissagedus Hallitusseened eosed õhus, suurus eostel 2-50µm, allergeeniks hallitusseente spoorid Sisekeskkonnas Penicillium, Aspergillus, Cladosporium ja Alternaria (viimased 2 põhjustavad allergiaid) Seeneeoseallergia sagedamini lastel, välisõhus nende hulk suurim hilissuvel Välisõhust sisekeskkonda Euroopas piirkonnad, kus kõige rohkem seeneeoseid 1) Veneetsia (kanalite süsteem) 2) Holland Cladosporium IgE Alternaria Prussakad, 17 41%, allergeensed on sülg, väljaheide, sekreedid, kest Allergia tõsisem Ameerikas Saksa prussakas Blattella germanica
Erinevate juustutüüpide valmistamisest Juust dünaamiline bioloogiline süsteem Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümivalmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm. Emmental · Emmentali orust · Kõva, helekollane, sveitsi juustu tüüpi, magus maitsetoon, pähklimaitse ja lõhn, spetsiifilised kirsi- või koguni kreekapähklisuurused augud · 80 kg juusturatas 1000l toorpiima · Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine · Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsuseg...
Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annav...
kemoautotroofid ja miksotroofid. Lisaks bakteritele suudavad HS- + 2O2 ..SO42-+ H+ vvlit okdeerida ka osad arhed. Vvlit oksdeerivad bakterid: Thiobacillus, Thiomicrospira, Thiobacterium, Sulfolobus, Siderocapsa. Paljud kemotroofsed vvlioksdeerijad kasvad madala pH juures (Thiobacillus ferrooxidans 1.5-5, Thiobacillus thiooxidans 2-5). Mitmed erinevad heterotroofsed mikroobid suudavad samuti oksdeerida vvlit: Arthrobacter, Bacillus, Micrococcus, Pseudomonas, osa aktinomtseete ja seeni (Absidia, Alternaria, Fusarium, Trichoderma). Heterotroofid sellest protsessist energiat ei saa. Arvatakse, et kuna heterotroofid domineerivad mullas, siis on nad ka philised vvli oksdeerijad seal, eriti neutraalse ja aluselise reaktsiooniga mullas. Samuti on vimalik, et kui heterotroofse oksdatsiooni tagajrjel on mulla pH piisavalt langenud, siis hakkavad vvli oksdatsiooniprotsessis domineerima kemolitotroofid. Vvli oksdeerimist mullas vib lbi viia ka heterotroofidest ja autotroofidest koosnev konsortsium.
erineva mikrokliimaga piikondi. Neid tuleb üheaegselt käsitleda bioloogiliste kahjutegurite allikatena. Terviseprobleemid, mis tekivad õhus sisalduvate hallitusseentega kokkupuutumisest, võivad olla järgmised: astma, nohu, ekseemid, harvem allergiline alveoliit ja aspergilloos (Singh 1993). Neid nähte võivad tekitada siseõhus olevad Cladosporium või isegi hariliku majavammi (Serpula lacrymans) eosed. Sellised hallitusseened nagu Alternaria, Aspergillus, Cladosporium, ja Penicillium on üldiselt tuntud kui hingamisteede allergiat põhjustavad (Singh 2000). Suurbritannias ja USA-s on tehtud ulatuslikke uuringuid märgunud ehitusmaterjalide peal kasvavate hallitusseente ohtlikkusest inimese tervisele (Singh jt, 2010). Bioloogilised ohutegurid mõjuvad nendele soodsates tingimustes, mis tunduvalt erinevad hoonele ning selle elanikele sobivatest tingimustest. Seetõttu tuleb kõnesoleva peatüki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
