aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale raamatukogule sai ta teadmisi, mida oleks ta muidu saanud alles ülikoolis. Õppis omal käel ladina keelt. Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias 1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665. õigusteaduse bakalaureuseks. Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks. Õppis selleks kolm aastat Altdorfi ülikoolis. Ta oli aastal 1700 Preisi Teaduste Akadeemia kaasasutaja ja esimene president. ÕPETUSED Tema filosoofia sai alguse katsest sünteesida antiik- ja uusaja maailmavaateid. Leibnizest sai 17. Sajandi filosoofia lõpuleviia ning Saksa klassikalise filosoofia eelkäija. Lükkas tagasi Descratesi tuginemise ''selgetele ja aredatele ideedele'' Leibnize järgi tagab teadmise objektiivsuse ja tõesuse loogiline tõestus. Tõesena saab võtta
Sellele aitas ka kaasa moraalifilosoofist isa suur raamatukogu, mida ta tohtis alates 7-aastaselt kasutada. Kõrgkooli astus ta 14-aastaselt ja Leipzigi ülikooli bakalaureuse kraadi filosoofias sai 16. eluaastal. Kahe aasta pärast oli ta juba filosoofia magister ning tal õnnestus ka juuraõpingute bakalaureus välja teenida. Oma eesmärgi, filosoofia doktorikraadi, saavutas ta küll 20-aastaselt, kuid kaasõpilastega tekkinud vastuolude tõttu Altdorfi ülikoolis. Leibnizi filosoofiline looming on ilmunud killustatult, kuna tema sellealased kirjutised koosnesid peamiselt lühikestest ajalehe artiklitest, mitmed kirjad korrespondentidele ja peale surma avaldatud käsikirjad. Ta kirjutas vaid kaks filosoofilist traktaati, milledest tema eluajal ilmus ,,Thèodicèe" (1710). Tema filosoofikarjääri alguseks loetakse 1686 koostatud, kuid alles 1695 ilmunud teost "Arutlus metafüüsikast"
Tell palub Baumgartenil jääda Stauffacheri (kõigi hädaliste isa) juurde. Kolmas pilt Töölised ehitavad lõppstaadiumis olevat suurt kindlust. Kubjas hoiab neil silma peal. Tulevad Stauffacher ja Tell, kes kindlust nähes kohkuvad. Äkitselt ilmub heerold, kes palub keisri nimel tähelepanu. Kõik kuulavad. Heerold näitab inimestele kübarat ning ütleb:" See kübar tõstetakse kõrge samba otsa kesk Altdorfi, kus kõige kõrgem paik, ning maafoogti käsul peab iga inimene, kes sellest kübarast mõõdub, au andma." Rahvas puhkeb naerma. Stauffacher räägib Tellile ikke alt vabanemisest. Tell on Stauffacheri jutuga päri ning palub ennast kutsuda, kui midagi kindlat vaja teha on. Tell ja Stauffacher lahkuvad. Äkitselt kukub keegi kindluse katuselt alla. Berta tormab sündmuspaika ja küsib kupjalt:"Kas ta jäi ellu?". Kubjas vastab eitavalt. Mis needustega rajatud jääb neetuks. Neljas pilt
17 aastaselt sõitis ta Jeenasse, et leida tugevamat matemaatikaõpetajat. Kuid teda ei huvitanud mitte üksnes matemaatika. Noormees võttis ajaloo, arheoloogia ja õigusteaduse tunde. Tal tekkis tunne, et juura ongi ta kutsumus. Matemaatika ununes. Leibniz pöördus tagasi Leipzigisse. Teisel kursusel valmis tal esimene töö. 19 a. Taotles ta õigusteaduse doktori kraadi. Kuna ta oli alles noor, siis dekaani naine vaidles selle taotluse vastu ja talle ei antudki kraadi. Ta sõitis Altdorfi ning kirjutas juuraalase töö, sai õigusteaduste doktoriks. Ta sõitis Mainzi , kus temast sai kuurvürsti nõunik. 26 aastaselt asus ta elama Pariisi. Siin algas ta kõige viljakam ja suhteliselt pidev tööperiood matemaatikuna. Külaskäigu ajal Londonisse, tutvus ta inglise matemaatikute, nende hulgas ka Newtoniga. Ta võttis ka osa Londonis Kuningliku Seltsi istungitest, kus demonstreeris ka oma arvutit. Möödus vaid 11 aastat, kui Leibniz avaldas oma töö
filosoofia suurkujude raamatutega. Ta sai oma isa endises ülikoolis bakalaureuse kraadi filosoofias detsembris 1662, 14aastaselt. Magristrikraadi sai ta 7. veebruaril 1664. 20aastasena, avaldas ta oma esimese raamatu. Tema järgmine eesmärk oli saada magristrikraad õigusteadustes, kuid Leipzigi ülikool ei võtnud tema avaldust vastu. Seejärel lahkus ta Leipzigist. Siis õppis ta Jenas ning seejärel Altdorfi ülikoolis, kust ta sai magstrikraadi ja loa tegutseda õigusteadustega. Ta loobus akadeemilisest karjäärist ja astus selle asemel Frankfurdis parun Boineburgi teenistusse, jätkates samal ajal juuraõpinguid ja rahuldades oma huvi füüsika, eriti liikumise vastu. Tema tööülesanded paruni juures vaheldusid; ta oli sekretär, raamatukoguhoidja ja isegi poliitiline emissar. 3 Mõnda aega tegutses ta juriidilise ja diplomaatilise nõustajana kuurvürst Johann
Gertrud, Stauffacheri naine, soovitab mehel omavahel nõu pidada, kuidas rõhumise alt vabaks saada, sest ühel järvepoolel on Gessler ning teisel Landenberger. Seepeale otsustab Stauffacher minna Urisse oma sõbra Walter Fürstti juurde ning kohata pealikut von Attinghausenit. Ta arvas, et need mehed mõtlevad samamoodi nagu tema ning soovivad elada vabal maal vabade meestena. Kolmandas pildis ehitatakse kindlust ning saabub Heerold, kübar lati otsas. Ta teatab, et see kübar peab minema Altdorfi kõrgeimasse kohta ja kõik peavad kübarat kummardama ja ülistama samamoodi nagu maafoogti. Ta lisas, kes nii ei tee kaotab oma vara ja elu. Neljandas pildis jõuab Stauffacher Fürsti juurde ning räägib talle halbadest sündmustest oma kodukohas ja jutustab kerkivast ehitisest, mida teel nägi. Fürst räägib omaltpoolt, et ka tema kodukohas on palju ränki asju juhtunud. Mehed plaanivad vastu astuda ning elustada liidu, millesse kuuluvad Uri, Unterwalden ja Schwyzk
annaabi.ee 
